Svetlana Zaitseva kingib vanapaberile punutistena uue elu

Irina Kiviselg
, ajakirjanik
Copy
Stiilsed punutud esemed kuluvad majapidamises alati ära.
Stiilsed punutud esemed kuluvad majapidamises alati ära. Foto: Erakogu

16. veebruaril kell 16 avatakse Kohtla-Järve keskraamatukogu lugemissaalis Svetlana Zaitseva vanadest ajalehtedest ja ajakirjadest punutud esemete näitus. Suured ja väikesed korvid ja karbid, puuviljakausid, leivakastid, nukud, ehted ja interjöörielemendid − see on vaid väike osa asjadest, mida paberist punuda saab.

Jõhvist pärit andragoog Svetlana Zaitseva hakkas paberist punumise vastu huvi tundma umbes kaheksa aastat tagasi. Ta korraldas täiskasvanutele koolitusi, kus üheskoos seda tehnikat katsetati, ning see köitis teda niivõrd, et sellest sai tema hobi. "Paber pakub rohkem võimalusi kui muud, traditsioonilised materjalid. Ühtlasi on see hea võimalus oma vaba aega sisustada: selline tegevus rahustab, kingib emotsioone ja laseb fantaasia lennata," sõnas ta.

Paberist punumine sarnaneb vitstest punumisega ning paberpunutisi ongi vitstest punutud esemetest esmapilgul raske eristada. Vaid lähemal uurimisel on näha, et paberist punutised näevad välja laitmatumad, kuna vanadest ajalehtedest, ajakirjadest ja reklaamlehtedest keeratud pabertorudel puuduvad varjamist vajavad liited ja ebatasasused. Punumisel kinnitatakse üks pabertoru lihtsalt ja kindlalt teise külge, vitsaraagusid aga niimoodi märkamatult kokku köita ei õnnestu.

Paberpunutised on Svetlana Zaitseva sõnul kerged, ent samas üsna vastupidavad ja praktilised ning neid saab ka majapidamises kasutada.

"Ma ei tee neid asju üksnes selleks, et neid näidata ja riiulile seisma panna − tahan, et neid saaks ka igapäevaelus kasutada. Seni on mu kõige mahukam töö olnud suur koeraase, kuid ideid on mul veel palju."

Zaitseva sõnul on paberist punumise puhul suur pluss see, et materjali − vanu ajalehti ja brošüüre − on alati vabalt võtta ning vanapaberit taaskasutades saab ta anda ka omapoolse panuse loodushoidu.

Laiemale publikule näitab Zaitseva oma töid esimest korda, tema kollektsioonis on umbes nelikümmend eset. Teinud on ta neid küll palju rohkem, ent suure osa neist laiali jaganud.

"Mul palutakse sageli midagi punuda, aga mulle ei meeldi tellimuse peale töötada − teen parema meelega seda, mis mulle endale parajasti huvi pakub. Ütlen alati, et tehke parem ise: mulle meeldib katsetada ning jagan käsitöövõtteid ja -nippe meeleldi ka teistega. Tulevikus avan ehk isegi oma punumiskursused."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles