Kristina Kallas: "Narva kolledži juhi kohast loobumine oli elu raskeim otsus"

Kristina Kallas Narva kolledžiga päris hüvasti ei jäta, jätkates seal nii teadlase kui õppejõuna. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Seni nii Tartu ülikooli Narva kolledžit kui uut erakonda Eesti 200  juhtinud Kristina Kallas teatas, et on otsustanud poliitikas jätkata ning lahkub kolledži juhi kohalt.

Selgita palun oma otsuse tagamaid. Kolledžijuhi ameti mahapanemine tundunuks loogiline, kui Eesti 200 oleks pääsenud riigikokku, ent miks sa teed seda joone alla jäädes?

See on ikkagi loogiline, sest ma ei saa korraga juhtida Narva kolledžit ja Eesti 200, mis jätkab tegevust. Ajaliselt ega ruumiliselt ei ole võimalik elada Tartus, juhtida erakonda Tallinnas ning asutust Narvas. Narva kolledž vajab täielikku pühendumist ja see pole lihtne asutus, mida juhtida. Seda ei saa teha millegi teise kõrvalt või lisaks.

Miks sa ei teinud seda otsust juba enne riigikokku kandideerimist?

Ma ju ei teadnud, mis saab Eesti 200st. Poliitikasse minek polnud minu teadlik otsus. Tunnistan ausalt − see lihtsalt juhtus minuga. Manifesti väljatuleku hetkest hakkasid juhtuma asjad, mis ei olnud kõik minu selgepiirilised otsused. Tekkis inimeste ootus, et teeme erakonna ja läheme valimistele.

See ei olnud nii, et ma ühel jaanuarikuu hommikul ärkasin üles ja mõtlesin, et nüüd tahan riigikogu valimistele minna. Ma tahtsin mõningatel teemadel Eesti poliitikas kaasa rääkida kodaniku ja eksperdina. Lõpuks viis poliitika mind tuulega minema. Ma poleks elu sees osanud arvata, et see nii tugev tuul on.

Pärast valimistulemust kirjutasid mulle erakonna ja juhatuse liikmed, et palun jätkame, me oleme valmis, meil on energiat, aga kui ma otsustan minna tagasi Narva kolledžit juhtima, siis see erakond kaob ära. Ma tunnen ülisuurt vastutust 600 liikme ja 24 000 valija ees.

Ma arvan, et see oli minu elu raskeim otsus, mille ma kolmapäeva õhtul tegin. Esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval rääkisin inimestega nii kolledžist kui erakonnast. Rääkisin sõprade, perekonna, rektori ja dekaaniga, et mida ma teen. Narva kolledži inimesed muidugi ootasid mind tagasi, aga hakkasin mõtlema, et võib-olla saan poliitikas hoopis rohkem Narva asja ajada.

Ülikool kiirustab uue konkursiga

Tartu ülikooli kommunikatsiooninõunik Mari-Liis Pintson ütles, et Tartu ülikool kuulutab Narva kolledži direktori leidmiseks konkursi välja esimesel võimalusel, loodetavasti lähinädalatel.

"TÜ Narva kolledži põhikirjast tuleneb nõue, et direktor peab olema doktorikraadiga. Ülejäänud nõudmised vaatame üle ja vajaduse korral ajakohastame neid," lisas ta. 

Sa olid nendel valimistel üks nende seast, kes suure häälte hulgaga riigikogust välja jäi ehk sinu kogutud 2306 häält jätsid sind erakonna üldise nadi tulemuse pärast parlamendi ukse taha. Samal ajal sai Kalev Kallo Keskerakonnast neli korda väiksema häältesaagiga sisse. Kas sa põed ka, et nii läks?

Ei põe. See tegelikult andis mulle veendumuse, et me räägime õiget asja. Meil jäi lihtsalt väga vähe aega, et neid teemasid, mis me üles tõstsime, selgitada. Lõpuks taandus kõik eesti-vene vastandumise peale, aga see oli üks teema seitsmest, mis on meile tähtis. Me ei suutnud teisi teemasid piisavalt tugevalt esindada.

Kahe aasta pärast on kohalike omavalitsuste valimised ja seal on meile võtmekohal Tallinn, Tartu ja Narva. Meil on nendes kohtades tugev meeskond. Loodan, et saame ka Narva tuleviku suhtes kaasa rääkida.

Loomulikult on mul kohutavad süümepiinad ja raske Narva kolledži juhi kohalt niimoodi lahkuda, aga tegelikult ma jään kolledžiga ka edasi seotuks.

Kui tihti sind edaspidi Narva kolledžis näeb ja kuuleb? 

Ma ei tea, kui tihti, aga mul on kaks arendusprojekti, pluss rahvusvahelised konverentsid, mida vean edasi. Mul on seal juhendatavad, järgmisel sügisel eeldatavasti kaks loengukursust. Selles mõttes ma ei kao kusagile − jätkan teadlase ja õppejõuna.

Aga ilma juhita ei ole võimalik õppeasutusel edasi toimida. Need neli kuud näitasid, et kui juht oli ära, oli organisatsioonil raske.

Terve Eesti sai lugeda, et Narva kolledžil püsib vaevu hing sees.

See oli nüüd küll ülikooli halb kommunikatsioon. Ja ma ei tea, miks ajakirjandus selliseid pealkirju paneb.

Aga ütlesid ju isegi, et Narva kolledž on asutus, mida pole lihtne juhtida.

Pidasin silmas seda, et regioonis ei ole kerge eestikeelset kõrgharidusasutust pidada ja see vajab erirahastust. Praegu on ju küsimus kõikide kolledžite rahalises jätkusuutlikkuses, see ei ole ainult Narva kolledži küsimus. Üliõpilaste arv väheneb kõigis Tartu ülikooli kolledžites.

Kui varem oli süsteem, et meil olid tasuta ja tasulised üliõpilased, siis tasuta kõrghariduse tulekuga kadusid ju tasulised üliõpilased ära. Need õppekohad kadusid ära. Nii et õppekohtade arv on vähenenud ja me saame võtta vastu vähem üliõpilasi kui kunagi varem ning seda juba mitu aastat järjest.

Üliõpilaste arv on langenud kogu ülikooli peale. Teised ülikooli struktuuriüksused rahastavad oma õppetööd osaliselt ka teadusrahastuse kaudu, aga meil teadustööd ei ole. Meil on ainult õpperaha ja kui üliõpilaste arv langeb, ongi keeruline seis.

Tartu ülikooli rektor Toomas Asser nentis oma eelmise aasta lõpus haridus- ja teadusministrile saadetud kirjas tõepoolest, et kõik regionaalsed kolledžid on raskustes. Kuna kolledžitel on lisaks hariduse andmisele palju kõrvalrolle, ei jaksa ülikool neid ise kinni maksta. Narva kolledžil on kõigele lisaks veel Eesti saatkonna roll. Kust see lisaraha tuleks võtta?

Ma arvan, et regionaalpoliitilise rolli täitmiseks peab tulema raha otse valitsuselt. Põhirahastuse tagab ju ülikool, aga lisakulu, mis regioonis olemisega kaasneb, peaks minu arvates kompenseerima valitsus.

Millist uut valitsuskoalitsiooni pead Ida-Virumaa jaoks parimaks? 

Ida-Virumaa jaoks oleks muidugi Keskerakonna saamine valitsusse positiivne, sest siin on nende valijad. Reformierakonna valijaid Ida-Virumaal väga ei ole. Minu enda kogemus kolledži direktorina oli see, et Ida-Virumaa investeeringud hakkasid lõpuks tulema siis, kui võimule tuli Keskerakond. Sest Keskerakond ei saa endale lubada seda, et ta Ida-Virumaaga ei tegele.

Aga ma ikkagi loodan, et Reformierakond pöörab nüüd samuti pilgu Ida-Virumaa poole ja raha hakkab tulema nii Narva kolledžile kui Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledžile. Ka potentsiaalse rahvusvahelise Narva IT-kolledži arutelu tuleks uuesti üles võtta.

Aga ükskõik mis koalitsioon tuleb, eestikeelse hariduse küsimusest enam mööda ei pääse. Siiralt loodan, et tuleb Ida-Virumaa lasteaedade, põhikoolide ja gümnaasiumide erirahastus. Muidu ei ole sellel asjal mingit mõtet. Igaüks võib poliitiliselt kõva juttu rääkida sellest, kuidas Ida-Virumaa koolid tuleb eestikeelseks teha, aga nii nagu kolledžitegagi − kui ei ole eriraha peal, ei juhtu mitte midagi.

Eestikeelse kõrghariduse pidamine nii Kohtla-Järvel kui Narvas on nagu naba paigast punnitamine, seda ei saa teha ilma erirahastuseta. Siia on vaja õppejõudusid meelitada, neile on vaja rohkem palka maksta, on vaja lisapersonali, kes tegeleb eraldi tudengite eesti keele arendamisega. Nii et eestikeelne õpe tähendab väga palju lisaraha ja see on esimene asi, mida uus haridusminister tegema peab.

Kohtla-Järve gümnaasiumi teema tuleb ära lahendada, sinna tuleb eriraha peale panna, et eestikeelset õpet arendada.

Eesti 200 seisukoht on, et eesti gümnaasiumi õpilased ei tohiks eraldi jääda?

Jah, Kohtla-Järve gümnaasium peaks olema eestikeelne kool, kus õpivad eesti ja vene lapsed koos. Ja meile pole probleem, kui vene lapsed õpivad väikeses mahus ka vene keeles. Meie arvates peab kogu tähelepanu olema eestikeelse osa kvaliteedil.

Ma lihtsalt tean kolledži direktorina, mida see tähendab, sest praegu tullakse kõrgkooli ka olematu eesti keele oskusega. See, et ma loen talle loengut eesti keeles, ei tähenda, et ta seal tegelikult hakkama saab. Mul on eraldi eesti keele nõustajad, lisatunnid, kus üliõpilased on jagatud gruppideks. See on meeletu tugistruktuur, mis tuleb üles ehitada selleks, et eestikeelne õpe ka vilja kannaks.

Kohtla-Järve puhul on põhiküsimus selles, kas loodav gümnaasium toimib tugeva eestikeelse koolina. Me võime otsustada, et see tuleb sada protsenti eestikeelne, aga kui eriraha ei tule, on see tühi töö. Võtmeküsimus on muidugi see, kes on kooli juht ja mis on selle kooli töökeel − see on küll koht, kus Kohtla-Järvel tehti ülisuur viga. Ja Narva riigigümnaasiumi küsimus saab vist järgmise haridusministri kirstunaelaks.

Riigikogu ja Narva volikogu liige Mihhail Stalnuhhin on lubanud selle vastu võitlust jätkata.

Jah, Stalnuhhin läheb Voronoviga [peamiselt emdistest keskerakondlastest koosneva fraktsiooni Kodulinn Narva esimees Aleksei Voronov − toim.] selle vastu võitlema. Keskerakond ju enam omasid Narvas ei kontrolli ja Narva võib kujuneda riigiks riigis. See, mis praegu Narvas toimub, on väga murettekitav.