Ka taristu on oluline

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Väga palju on viimastel aastatel räägitud sellest, et ääremaastumise peatamiseks peab riik rohkem panustama maapiirkondadesse ning toetama väikeettevõtlust. Eks Peipsiveere programm, millest täna kirjutame, seda ju mõnes mõttes teeb ning neli meiegi maakonna valda saavad sealt toetust küsida.

Iseasi, kas see on piisav, et piirkond dünaamilisemalt areneks. Muidugi on loogiline, et sinna, kus elab rohkem inimesi, suunatakse ka rohkem arenguraha. Seetõttu on igasuguseid toetusi meie maakonnas jagunud oluliselt ohtramalt piirkonna põhjaossa, kus asuvad suure elanikkonnaga linnad. Ja arengud on seal olnud silmanähtavad, alustades promenaadide rajamisest ning lõpetades uute koolimajade ehitamisega.

Paraku on maakonna lõunapiirkond pidanud leppima oluliselt vähemaga ning aastaid tagasi ennustatud turismimajanduse plahvatuslikku arengut pole toimunud. Seda nii majutuses, toitlustuses kui kalandus- ja jahiturismis, mis ju Peipsiga seonduvalt kohe meelde tulevad.

Eks muidugi, ettevõtlike inimeste vähesus on igal pool probleemiks, ent kui Peipsi piirkonnas on veel praegugi muret normaalse interneti leviga või isegi elektri- või veevarustusega, siis on keeruline rääkida ka korralikust taristust, mida turismi arendamine kahtlemata eeldab. Aga infrastruktuuri arendamisest maapiirkondades ei ole nii palju räägitud kui inimeste ümberõppest, ettevõtluse toetamisest jne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles