Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Loodetavasti ei põhjustanud eile pärastlõunal ühes Molycorp Silmeti suures tootmishoones puhkenud tulekahju inimestele tõsiseid tervisekahjustusi ning kogu Eestist koondunud päästjatel õnnestub eritehnika abil tänaseks nii põlengust kui mürgise suitsu levikust jagu saada. Et asi piirdub vaid ehmatava šokiga.
Eile toimunu annab kindlasti rohkesti ainest ka analüüsiks, kuidas päästeamet ja temaga koostööd tegevad teised riigiasutused sellises keerukas olukorras tegutsesid. Sillamäel ja ka teistes Ida-Viru linnades, kuhu on koondunud suur hulk keemiatööstuse ja muid ohtlike ainetega kokku puutuvaid ettevõtteid, ei ole ohutusega tegelemist kunagi liiga palju.
Küllap jõutakse varem või hiljem selgusele ka põlengu põhjustes, millest peaks kõigi eelduste kohaselt sündima uued ohutusnõuded, mis sääraste õnnetuste kordumise tõenäosust vähendaks.
Omaette küsimus on aga seegi, kuidas mõjutab äsjane põleng Molycorp Silmeti edasist käekäiku. USA börsiettevõtte emafirma on olnud viimastel aastatel suurtes raskustes ja pidanud regulaarsetes börsiteadetes raporteerima järjekordsetest kahjumitest, mis on kaasa toonud ka aktsia väärtuse pideva kukkumise. Sillamäe tehase juhid on seni kinnitanud, et emafirma probleemidele vaatamata on siinne tehas hästi hakkama saanud. Olgugi et ka neil on tulnud osa töötajaid aeg-ajalt sundpuhkusele saata.
Sellises hapras olukorras on ühe suure tootmistsehhi põlengus hävimine ränk hoop. Tasub pöialt hoida, et ligikaudu poolele tuhandele sillamäelasele tööd andev ettevõte sellest toibub.