Ida-Viru tööpuudus ületas kümne protsendi piiri
13. jaanuar 2016, 22:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõppenud aasta detsembris tõusis registreeritud töötuse määr Ida-Virumaal üle 10 protsendi − viimati oli see nii kõrge kahe aasta eest. Aasta keskmine jäi 9,2 protsendi juurde.
Detsembris oli registreeritud töötuse määr jätkuvalt kõrgeim Ida-Virumaal − 10,1 protsenti − ja Valgamaal, kus see ulatus 8,6 protsendini. Madalaim aga Harjumaal ja Tartumaal, jäädes 3 protsendi kanti.
Koondamised korraga
"Juhtus, et nii suuremad kui väiksemad koondamised tulid korraga. Arvele tuli inimesi Eesti Energia Kaevanduste Estonia kaevandusest ja Narva karjäärist, VKGst ja Narva Bussivedudest, aga koondasid ka väiksemad firmad," kommenteeris töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk.
Muus osas on tema sõnul tegemist tavapärase talvega. "Aasta lõpus ja alguses on alati arvel kõige rohkem inimesi ning liigub kõige vähem tööpakkumisi."
Viimase aja tipp-päev ei jäänud mitte detsembrisse, vaid oli alanud aasta 6. jaanuaril. Siis tuli Jõhvi büroos arvele üle 60 uue kliendi ja kogu maakonnas 130 − tavaliselt registreerib end Ida-Virumaal töötuks 200-300 inimest nädalas.
"See oli seotud pikkade pühadega ja osa inimesi ütlesid, et neil lõppesid aastased lepingud."
Teelahk märkis, et paralleelselt koondamistega lisandub Ida-Virumaal pidevalt uusi töökohti. "Aastavahetusel oli 260 tööpakkumist, praegu juba 296, aga näiteks suviti vahendame korraga 500-600 töökohta, nii et siis jääb alati töötuid oluliselt vähemaks."
Hulk erivajadustega kliente
Eilse seisuga oli töötukassa Ida-Virumaa osakonnas arvel 6969 inimest. Aasta tagasi samal ajal oli see number 5479 ja kahe aasta eest 6737.
"Eks ta on muidugi kurb, aga võrdluseks võib tuua, et neli aastat tagasi oli arvel 10 000 inimest. Erinev on see, et praegu ei suurenda töötute arvu mitte ainult koondamised, vaid ka see, et märkimisväärselt palju on arvele tulnud töövõimekaoga inimesi," selgitas Teelahk.
Eelmisel aastal registreeris end Ida-Virumaal töötuks ligi tuhat vähenenud töövõimega inimest.
"Oleme seda ise igati soodustanud. Otsustasime, et me ei hakka töövõime reformi ära ootama, vaid abistame neid inimesi kohe, sest see töö tuleb niikuinii ära teha. Eelmisel aastal aitasime oma teenustega tööle 970 erivajadusega klienti, kelle hulgas oli ka suure töövõimetusprotsendiga inimesi," rääkis Teelahk.
Detsembris ei suurenenud registreeritud töötute arv ainult Ida-Virumaal, vaid Eestis tervikuna − kuu lõpus oli töötuna arvel 29 774 inimest ehk 4,7 protsenti 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Seda oli ligi 8 protsenti rohkem kui 2014. aasta lõpus. Samas aasta keskmine registreeritud töötute arv vähenes 4,7 protsendilt 4,4 protsendile.
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel kommenteeris, et 2015. aastal registreeritud töötuse trend eelnevate aastatega võrreldes muutus.
"Alates augustist hakkas registreeritud töötute arv kasvama veidi kiiremini kui eelneval aastal ning töötute arv oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurem. Registreeritud töötuse kasv oli riigis siiski pigem marginaalne ning seda ei saa võrrelda töötuse kasvuga kriisiaastatel 2008-2009."
Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid detsembri lõpus lihttöölised (19 protsenti), oskustöötajad ja käsitöölised (19 protsenti) ning teenindus- ja müügitöötajad (17 protsenti).