Viljandi ettevõtted noolivad Ida-Virust töökäsi
20. veebruar 2016, 00:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi linn tuleb koos ettevõtjatega kevadel Jõhvi ja Narva töömessile, sest töökäte põud on eksportivate tootjate arengule punni ette pannud. "Alustame Ida-Virumaast, kus on palju töötuid. Viljandis neid pole, vähemalt selliseid, kes tahaksid tööd teha," nentis firma Delux omanik Göran Sjöholm.
Göran Sjöholm lisas, et väike tööpuudus on küll fantastiline, aga mitte ettevõtjatele. Praegu on luksusvoodeid ja magamistoavarustust tootvas ettevõttes 350 töötajat, aasta lõpuks võiks nende arv olla saja võrra suurem.
"Praegu on probleem, et me ei jõua nii palju toota, kui turg meilt tahab," tõdes eduka eksportiva ettevõtte omanik.
Mitmekesine tööstus
Töötajaskonda soovib kasvatada ka rohkem kui 700 töötajaga AS Viljandi Aken ja Uks.
"Et meie kliendid on meile puistanud päris priskeid prognoose, tahaks juurde võtta 50 inimest, kellest 15 on leitud," ütles aknadivisjoni juht Margus Rekor.
Üle 200 töötajaga tekkide ja patjade tootja AS Mivar-Viva vajab inimesi nii komplekteerimata töökohtadele kui otsib võimalusi tootmist laiendada.
"Tellimuste puudust praegu ei ole," kinnitas ettevõtte juhatuse liige Toomas Värva. "Loomulikult ei saa garanteerida, et elu lõpuni on kõik hästi. See on nagu seisva kellaga: kaks korda päevas näitab ta õiget aega ja muul ajal on vale. Meil on samamoodi: mõnikord on liiga palju, mõnikord liiga vähe tellimusi ja tasakaaluasendit tuleb reaalses elus suhteliselt harva ette."
AS Mivar-Viva on üritanud ka varem Ida-Virumaalt töökäsi värvata. "Oleme kuulutanud kohalikes lehtedes, aga seni pole tulnud sealt kedagi. Viljandi on tegelikult edukas linn ja siin on nii palju edukaid ettevõtteid. Varem või hiljem jääb see tootjatele kitsaks − linn peaks kasvama. Tasakaalu pole ju kunagi: kui sa oled edukas, saad kasvada, aga kasvamist takistab see, et pole inimesi," tõdes Värva.
Linnapea Ando Kiviberg kinnitas, et Viljandi on väga kõva tööstuslinn, aga Eesti inimesed ei tea seda, sest linna tootmisettevõtete toodang läheb 90 protsendi ulatuses ekspordiks.
"Viljandi tootmissektor on hästi mitmekesine, see ei ole ühe teema linn. Siin on kõike alates tekstiilist kuni metallitöötlemiseni välja. Viljandis tehakse näiteks Otise liftimootoreid, siin on kaks maailma tipptasemel vooditehast ja Euroopa suuruselt neljanda tootmismahuga küünlavabrik. Kõige rohkem on põhjust olla uhke Cleveroni üle, kes valmistab kõrgtehnoloogilisi pakiautomaate. Kusjuures tootearendus on samuti Viljandis, mis tähendab, et siin on nii nupukad insenerid kui programmeerijad."
Konkreetne palgajutt
Kivibergi sõnul kõneleb ettevõtete edukusest seegi, et maksumaksjate arv on taas tõusuteel.
"Enne masu oli Viljandis ligi 9000 maksumaksjat, masuga ja selle järel kukkus arv 7000 peale ja nüüd on jälle 8000 kandis. Aga tulumaksu laekumised on masueelsest perioodist paremad ja maksumaksjate arv on sel aastal üle tüki aja päris korralikult võrreldes mullusega plussis. See näitab, et tööd on ja palka makstakse päris hästi."
Linnapea sõnul lepiti ettevõtjatega kokku, et Ida-Viru töömessidele tullakse konkreetsete palganumbritega. "Me ei tule mingi umbmäärase jutuga, et meil on konkurentsivõimelised palgad. Ütlemegi, et palgad on vahemikus 600-950 eurot, ka õmblejatel."
Kokku on Viljandis 42 tootmisettevõtet. Messileminekust teavitati kõiki, neist viis olid valmis 15. märtsil Jõhvi ja 12. aprillil Narva sõitma. Tulemas on ka töötukassa Viljandimaa osakond oma pakkumistega. Kui Ida-Virumaa tööpuudus on 10 protsendi ringis, siis Viljandis piirdub see 3 protsendiga.
"Kui kahel messil oleme ära käinud, teeme kokkuvõtted ja kui teistel tootjatel tekib huvi edaspidi minna, siis on tee n-ö ette tallatud. Kaalume ka seda, et korraldada koos töötukassaga sümboolse raha eest sõit Viljandisse. See oleks mõeldud inimestele, kes soovivad näha Viljandit ja huvipakkuvat ettevõtet," rääkis Viljandi linnavalitsuse ettevõtluse spetsialist Ljudmila Nugis.
Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahki sõnul on esmakordne, et töömessile tuleb ühe linna esindus.
Peetakse väärtuslikuks
"Meie messidel on käinud teistest maakondadest tööandjaid enne ka, aga selline kõrgendatud huvi Ida-Virumaa vastu on meile suur au. See näitab, et meie inimesi peetakse väärtuslikuks tööjõuks. Saadakse aru, et siin on oskustöölised ja spetsialistid, keda võib-olla mujal ei ole. Seda näitas tööandjate tagasiside ka pärast VKG messi. Eriti väljastpoolt maakonda tulnud tööandjad olid üllatunud, et siin on tõesti olemas näiteks automaatikuid, keda Tartus võib tikutulega taga otsida."
Kohalik töötukassa toetas Viljandi initsiatiivi, sest mune ei tohi ühes korvis hoida, lisas Teelahk.
"Loomulikult tahetakse, et kui meil koondatakse 500 inimest, siis tuleb kohe teine samaväärne ettevõte, kes kõik nad tööle võtab. Aga sellist asja ei ole. Sellest 500 inimesest ühele grupile võib-olla tõesti sobib sõita kusagile mujale tööle, teine osa hakkab mõnes kohalikus ettevõttes samalaadset tööd tegema ning mingi hulk peab ümber õppima − tuleb pakkuda mitmesuguseid lahendusi."
Teelahki sõnul erineb Ida-Virumaa töötus Viljandi omast: iga nädal tuleb umbes 370 uut klienti, kelle hulgas on ainult väike osa selliseid, kes on pikaajalised töötud ja on vahepeal rikkumistega arvelt maha läinud. Enamik on kas koondatud või töölt lahkunud, seega olnud tööturul aktiivsed ning harjunud töötama.
"Eks mujalt tööandjad peavad pärast töömessi mõtlema, kas pakkuda siinsetele inimestele elamispinda ja transporti või kolida oma ettevõttega siia. Peame arvestama sellega, et ega suur osa inimestest oma kodu jätta ei taha ja statistika näitab, et idavirulased ei ole väga mobiilsed," rääkis Teelahk.
Et Ida-Viru elanikud on ülejäänud Eestiga võrreldes paiksed, nentis ka sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats. "Näeme, et kui inimesed Ida-Virust lähevad, siis jäädavalt. Riigisisest pendelrännet on suhteliselt vähe."
Käärats lisas, et kui Eesti otsustab taotleda Euroopa globaliseerumisfondi raha, kasutataks seda uute tööturuteenuste loomiseks ja rahastamiseks. Muu hulgas kaalutakse mobiilsustoetust kas ajutise sõidutoetuse või lausa kolimistoetusena [töötukassa pakutav mobiilsustoetus on praegu mõeldud inimestele, kes on olnud mõnda aega töötud − toim.].
"Uued teenused tuleks luua viisil, et need ei eeldaks vahepealset töötuse perioodi," ütles tööala asekantsler.