Kohtla-Järve ei suuda tühjadest korteritest vabaneda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Järve linnavalitsus korraldab märtsi lõpus järjekordse avaliku enampakkumise linnale kuuluvate korterite võõrandamiseks, ent nagu on varasemad oksjonid näidanud, ostetakse ära neist vaid mõned üksikud. Peale selle on linnale koormaks ka sellised korterid, mida ta ise müüa ei saa ja on sunnitud ülal pidama.
Märtsikuisel oksjonil pannakse müüki üle 50 korteri. "Kui õnnestub maha müüa neist kas või viis, siis on isegi hästi," ütles Kohtla-Järve linnamajanduse peaspetsialist Jelena Scharonberg. Seda vaatamata sellele, et nende hind on näiteks Oru ja Sompa linnaosas 100-600 eurot, Järve linnaosas 100-4000 eurot ning Ahtmes 200-4000 eurot.
Koormav pärand
Scharonbergi sõnul moodustavad kolmandiku praegu linna omanduses olevatest korteritest sellised, mis on jäänud linnale päranduseks pärast omaniku surma − juhul kui puuduvad pärijad või on nad olemas, kuid loobunud pärandi vastuvõtmisest.
"Pärijad loobuvad enamasti pärandist, mis on koormatud mingite kohustustega: kinnisasja koormavad kas hüpoteek või laenud või on selle arestinud kohtutäitur. Mõningatel juhtudel nii üks kui teine," selgitas Jelena Scharonberg. "Linn aga on kohustatud need korterid vastu võtma, ent ei saa neist kohe vabaneda, kuna kõikidel nimetatud juhtudel on tehingud korteriga võimatud, see tähendab, et linn ei saa neid maha müüa ega ka üürile anda."
Ent isegi kui linnale pärandusena üle läinud korter millegagi koormatud ei ole ning korteriomanikul pole ka võlgu, on seda müüa keeruline, kui ta asub niinimetatud probleemses, kütte- või muude kommunaalteenuste võlgadega majas. Inimesed ei taha sellistes majades asuvaid kortereid osta. Nii näiteks ei ole nõudlust Uuel tänaval asuvate korterite järele.
"Kui aga korter asub korralikus majas ja mainekas rajoonis, näiteks Ahtme linnaosas, siis on ka korteri hind kõrgem ning on inimesi, kes tahaksid seda osta, kuid ei saa sellist hinda maksta," rääkis Jelena Scharonberg, märkides, et korterite hindamine ei sõltu linnast mitte kuidagi. Korterite hindamisega tegeleb kohtutäitur, kes lähtub kinnisvara turuhindadest, võttes arvesse seda, millises rajoonis ja majas korter asub, kuid arvestamata seda, millises seisukorras see on.
Kui kõik korterid oleksid korras, siis saaks linn sinna elama paigutada neid inimesi, kes eluaset vajavad. Kuid enamikul juhtudel on need korterid nutuses seisukorras ja linn on sunnitud neid ülal pidama ning jooksvaid kütte- ja muid kommunaalteenuste arveid tasuma.
Võib tondilossiks muutuda
Vahtra 23 asuvas majas, mis teadaolevalt terveks talveks kütteta jäeti, linnale kuuluvaid kortereid ei ole − kõik sealsed korterid on erastatud. Omanike sõnul on neil odavam osta korter mõnes teises majas kui hakata taastama külma jäetud maja kütte- ja veevarustussüsteemi. Mis sellest majast saab?
"Ilmselt jääb seisma ja muutub tondilossiks. Linnal ei ole õigust seda maja lammutada, kuna seal on kõik korterid erastatud ning sealsed elanikud on ühisomanikud ja kannavad solidaarset vastutust maja seisukorra eest," ütles Jelena Scharonberg. "Varem lammutas linn tühjalt seisvad majad, sest nendes olid erastatud vaid mõned korterid ning linnal oli piisavalt raha, et hüvitist maksta, ja küllalt munitsipaalkortereid, et neid asemele pakkuda."