:format(webp)/nginx/o/2024/04/24/16028256t1h0e9e.jpg)
Maidla kooli ümber lahvatanud tüli, millest Põhjarannik tänases numbris kirjutab, pole midagi muud kui järjekordne näide kommunikatsioonikriisist, kus asutuses tekkinud erimeelsusi ei suudeta lahendada. Olukorras, kus konflikti on kaasatud mitmed erinevad osapooled, kes lähtuvad erinevast infost ja arusaamadest, kus oma osa on ka kollektiivisisesel inimestevahelisel läbisaamisel, ei olegi seda lihtne teha.
Muidugi on küsitav ka koolipidaja ehk vallavalitsuse roll ja tegevus, kui abivallavanem väidetavalt sekkus kooli (õigemini küll kooli juhtimise all oleva Sonda lasteaia) personaliküsimustesse, kui nõudis ühe õpetaja lahtilaskmist ning ähvardas vastasel juhul direktori vallandada.
Nüüd ollakse olukorras, kus ühendõppeasutus (üks kool ja kolm lasteaeda) jääb enne eksameid, lõpupidusid ja -aktusi direktorita ning küllap jääb ka hulk õppeaasta lõpuga seotud paberimajandusest nüüd lisaraskusena juhita kooli koormama.
Me oleme aastate jooksul erinevates omavalitsustes näinud, kuidas koolidega seoses tekkivad probleemid nii mõnigi kord inetult avalikuks paisuvad ning omavalitsused nende lahendamise ja avalikkusele selgitamisega hakkama ei saa. Tundub, et sellised konfliktid on sagedamini võimalikud just siis, kui kooli ja koolipidaja (nimetatud juhul omavalitsuse) vahel puudub püsiv kontakt ning infovahetus. Kui koolipidajat ei huvita koolis toimuv, tunnetab seda ka kool. Ja nii hakkabki selliste konfliktolukordade lahendamisel igaüks tegutsema oma arusaamade kohaselt, sest vastastikku info ju ei liigu. Ja tulemus on, nagu ta on.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)