Narva tööstuspargis algab ehitus

Gerli Romanovitš
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile Narva tööstuspargis alanud taristuehitus kestab peaaegu aasta. Nendele ettevõtetele, kes alustavad oma tootmise ehitamist, peab ühendused tagama juba sel aastal.
Eile Narva tööstuspargis alanud taristuehitus kestab peaaegu aasta. Nendele ettevõtetele, kes alustavad oma tootmise ehitamist, peab ühendused tagama juba sel aastal. Foto: TEET KUUSMIK

Eile alustati Narva logistika- ja tööstuspargis taristu ehitamist, mille käigus investeeritakse enam kui 12kilomeetriste ühenduste ehitamiseks 60 hektari suurusele alale 1,8 miljonit eurot.

Narva logistika- ja tööstuspargi esimeses etapis ehitatakse valmis vajalik taristu: sademevee-, keskkütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja sideühendused tööstuspargi 60 hektari suurusele alale. Umbes kuu aja pärast kuulutatakse välja hange teede-ehituse alustamiseks.

Ebaõnnestunud hanked

Taristu väljaehitamist toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), kelle positiivne rahastusotsus on SA-l Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus olemas juba eelmise aasta aprillist. Esimene hange kommunikatsioonide väljaehitamiseks kuulutati välja eelmise aasta suvel, kuid see ebaõnnestus, kuna pakkumised olid oluliselt suuremad kui töödeks ette nähtud summad. Novembris kuulutati välja kordushange, kuid ka see ebaõnnestus, kuna ainus pakkumise tegija ei kvalifitseerunud.

"Pärast kahte ebaõnnestunud hanget projekteerisime asjad ümber," tunnistas sihtasutuse juhatuse liige Teet Kuusmik, kelle sõnul otsiti võimalusi teha ehitustööd nutikamalt ja säästlikumalt.

Selle aasta kevadel kuulutati välja uus hange ning sel nädalal kirjutati alla leping tööde teostamiseks. Investeeringu kogumaksumus on 1,772 miljonit eurot.

Lepinguga on ette nähtud, et tööde valmimiseks on aega 300 päeva. "Osa taristust tuleb meil valmis ehitada juba varem ehk selle aasta lõpuks," tunnistas Kuusmik. Teede ehitusega tahetakse selle aasta jooksul jõuda muldkehade valmimiseni, asfalteerimistööd jäävad järgmiseks aastaks.

Ka teede ehitamine toimub EASi toel. Täiendavalt toimub alajaamade ja elektriühenduste väljaehitamine. Esimene alajaam on komplekteerimisel, teine on projekteerimise staadiumis.

Pooltele kruntidele lepingud olemas

Esmajärjekorras tuleb Tööstusalade Arendusel tagada ühendused nendele ettevõtetele, kes pargis krundid soetanud ning ise ehitustöödeks valmistuvad. Praeguseks on lepingutega kaetud - kas siis müüdud või eelkokkulepped sõlmitud - enam kui pooled 31 krundist. Vabad on veel 14 krunti.

Esimesed ettevõtted alustavad ehitamist sellel aastal. Kokku peaks lepingutega kaetud kruntidele ehitatavates ettevõtetes leidma tööd kuni 700 inimest.

Tööstusalade Arendus lubas loomisel, et aastaks 2019 luuakse Ida-Virumaale juurde 4400 töökohta. See oli eelduseks, et riik panustaks sihtasutusse maadega. "Meil on veel üle seitsme aasta aega oma eesmärki ellu viia," ütles Kuusmik. Tema sõnul on praeguseks tehtud tööd kolm aastat, kusjuures kogu areng on tulnud Narva baasilt, kus riik maad esimesena üle andis. Peagi peaksid sellele lisanduma Jõhvi, Kohtla-Järve ja Kiviõli.

"Arvestades rahvaloenduse tulemusi, on oluline Ida-Virumaal töökohti luua, et inimestel oleks kohapeal tööd ning seda leiaks ka need, kes praegu peavad Tallinnas töötama. Meie seisukohalt tuleb Tallinna ettevõtetel lähiaastatel tööjõudu mujalt otsima hakata, kuna uued investeeringud annavad Ida-Virumaale uusi atraktiivseid töökohti," ütles Kuusmik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles