Ahtme tuhaväli muutub rohealaks
23. oktoober 2012, 22:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik helesinise veega basseine on suletavalt Ahtme tuhaväljalt juba kadunud; nende asemel laiub porihall maastik, millele buldooseritega paslikku kallet antakse, et sademevesi ladestut piiravasse kraavi voolaks.
"Järved lasksime tühjaks - sinnasamasse kraavi, mida mööda vesi neutraliseerimissõlme jõuab," selgitab Ahtme elektrijaama tuhaladestu sulgemistööde VKG-poolne projektijuht Markko Trus.
Järvedealusele tuhale veeti ja veetakse katteks tohutus koguses täitepinnast. Õnneks pole olnud vaja seda kaugelt otsida - sealsamas tuhaladestu piiril kõrgus ringselt pinnasevall, tõenäoliselt kunagi kraavi rajamise käigus tekkinud. 80 hektaril laiuva tuhavälja (sellest 30 ha on juba suletud, praegu käivad tööd 50 hektaril, millest 20 on nõlvad) katmiseks sellest piisab; kaugemalt tuleb tuua vaid musta mulda, millega istutavate puude jaoks kaevatud augud täita. Kõrghaljastus rajatakse 13 hektarile, kogu ala kaetakse hüdrokülviga.
Tuhaladestu ühes servas on paar helesinist järve veel siiski alles - kuni elektrijaam töötab, see tähendab tänavuse aasta lõpuni.
CO2 parandab vett
Lisaks ala planeerimisele tuleb rajada ka umbes neli kilomeetrit piirdekraavi - peamiselt ladestu sellesse serva, kus seda seni pole olnudki, ning osalt ka vastaskülge, kus tee ja kraav omavahel kohad vahetavad.
"Praegu on tee kohe mäe jalamil ja kraav teisel pool teed, aga seal pole pinnas nii vettpidav ja on väike võimalus, et mingi osa vett võib loodusesse imbuda. Mäe jalamil on pinnas igal pool nii savine, et mingit lisatihendamist kraavid ei vajagi," selgitas Markko Trus.
Võsast on kraavid ja nende kaldad juba puhastatud, järk-järgult lisandub planeerimistööde käigus kogu alale väiksemaid kraave, mis kogu sademe- ja pinnasevee suurde ringkraavi juhivad. Ringkraav omakorda suubub neutraliseerimisbasseini, mis on keskkonnaohutuse seisukohalt sulgemisprotsessi üks olulisemaid osi.
"Siinse aluselise vee pH on kõrge - umbes 13. Ringkraavist jõuab see suurde, 6000 kantmeetrit mahutavasse basseini ja sealt omakorda 200kantmeetrisesse väiksesse basseini, kus see aluseline vesi süsihappegaasiga läbi mullitatakse, kuni pH langeb tasemele 8,5. Siis hakkavad pumbad tööle ja neutraliseerunud vesi pumbatakse selitusbasseini, kust see pärast settimist ülevooluga Rausvere jõkke voolab. Kogu süsteem on automaatne: pH-taset mõõdavad pidevalt andurid, kui see tase piisavalt madalale langeb, käivituvad pumbad ja lõpeb CO2 lisamine; kui suurest basseinist lisanduv vesi pH näitaja üle normi tõstab, taastub gaasi juurdevool ja pumbad seiskuvad."
Seda, et kraav või basseinid suurvete aegu või eriti vihmastel aastatel kogu vett vastu võtta ei suudaks, pole Trusi sõnul karta. "Mõtlesime alguses need vanad torud alles jätta, et sellistel puhkudel vett suurest basseinist üles ladestule tagasi pumbata, aga kümne viimase aasta veekoguste põhjal leidsime, et selleks pole vajadust."
Kõigile avatud roheala
Tuhaväli peab suletud olema tuleva aasta juuli keskpaigaks. Seire muidugi jääb, nagu ka pisteline kontroll, kas mõni kraav pole ummistunud.
"Siis võivad seal käia kõik, kes tahavad, mingeid piiranguid ei ole," kinnitab Trus, et üksnes neutraliseerimissõlmele ehitatakse aed ümber.
Mingit ohtu inimeste tervisele suletud tuhaväljal ei ole.
Tuhaladestu sulgemine läheb maksma 5,5 miljonit eurot, pool summast tuleb KIKi vahendusel ühtekuuluvusfondist, teise poole katab VKG. Ehituse peatöövõtja on OÜ RTS Infraehitus.