Tööstusala esimesed ettevõtted said nurgakivi
1. november 2012, 15:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile said Narva logistika- ja tööstuspargis nurgakivi kaks logistikaettevõtet, kes järgmisest suvest alates hakkavad siia tooma kaupa, et seda kas Venemaale või Euroopa Liitu laiali vedada.
"Aastaid on räägitud, et Ida-Virumaal ja Narvas on suur potensiaal, ja oleme väsinud selle kasutamise ootamisest. Nüüd lõpuks jõuame selle reaalse kasutamiseni," ütles regionaalminister Siim Valmar Kiisler esimese ettevõtte ESTIN Warehousing logistikalao nurgakivi panemisel. Ta lisas, et kui omavalitsuste konkurentsivõime edetabelis võistleb Narva praegu Kihelkonna vallaga, siis see olukord võtab ilmselt uue suuna.
Teevad otsa lahti
Korraga said nurgakivi kaks ettevõtet, kes hakkavad toimima sarnase stsenaariumi kohaselt. Nii OÜ ESTIN Warehousing kui ka OÜ Febparts hakkavad Narva kaupa tooma läbi Eesti sadamate, saates seda siis siit laiali. Kui esimene tegeleb elektroonikaga, siis teine hakkab siia vedama Hiinas toodetud autode B-varuosi, mis siit laiali saadetakse.
Kokku luuakse kahe ettevõtte peale aastate jooksul kuni 80 töökohta. Mõlemad alustavad oma tegevust järgmisel suvel. Ehitus peaks valmima juulikuus. Ilmselt esimeses järgus maksimaalselt töötajaid ei vajata, nii näiteks tahab ESTIN Warehousing esialgu alustada 12 inimesega.
Mõlema ettevõtte puhul on tegemist Vene investoritega. "Meil on väga hea meel oma äri ajada piirkonnas, millel on nii pikk ajalooline taust, ja tasuda seeläbi oma auvõlga Eesti ees," ütles ESTIN Warehousingu esindaja Dmitri Pašinski. Nende ettevõtte laohoone tuleb esialgu 11 000 ruutmeetrine, tulevikus võib selle suurus aga kolmekordistuda.
Ammuse töö vili
"Ma loodan, et koguneme siia aasta jooksul veel viis korda nurgakivi panema," ütles riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin, kes Ida-Virumaa saadiku ja endise Narva volikogu esimehena tegi eeltööd, et riik eraldaks tööstuse arendamiseks vajalikku maad.
Stalnuhhin meenutas, et kui 1999. aastal tõi siseminister Ida-Virumaa fraktsioonile vaatamiseks regionaalarengu kaardi, siis oli Narva ümber punane ring. Kui nad küsisid, mis see on, siis selgitati, et sinna arengutegevusi ette ei nähta ja ajapikku saab sellest piirkonnast pensionäride küla, kus lisaks elavad veel elektrijaamu teenindavad inimesed.
Stalnuhhini kinnitusel oleks pidanud riik juba aastaid aru saama vajadusest anda maad tööstuse arendamiseks. Hetkel osaleb riik sihtasutuses Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus ja kui vajadusest oleks varem aru saadud, oleks praeguseks siin mitmeid ettevõtteid ning tööd oleksid saanud tuhanded narvalased.
Lisaks nendele kahele ettevõttele, kellel ehitus juba käib, on pargis maad müüdud veel kolmele tööstusettevõttele. Kahel tööstusettevõttel on olemas nõukogu heakskiit maade saamiseks. Praeguseks on kolmandik pargi kasutuses olevatest aladest müüdud, kolmandik broneeritud ja osa kruntidest ootab veel omanikku.
SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juhatuse liikme Teet Kuusmiku sõnul luuakse viie ettevõttega parki veel ligikaudu 300 töökohta. Kokku on sihtasutus lubanud 2019. aastaks luua Ida-Virumaale 4400 töökohta. Lisaks Narvale arendab sihtasutus tööstusalasid veel Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis.