Röövli ohvriks langenud välismaalane on Eesti õigussüsteemis pettunud

Eesti õigussüsteem on nii "paindlik", et võimaldab vangi saata liiklusrikkujaid, ent võimaldab samas vabadusse jätta relvastatud röövleid. Foto: Peeter Lilleväli

Kohtla-Järvel elav ühe Lääne-Euroopa riigi kodanik, kes tänaval relvastatud röövi ohvriks langes, ei mõista, miks määrati teda rünnanud kurjategijale tingimisi vanglakaristus.

Möödunud aasta 26. märtsi õhtul kella kaheksa ajal astus Kohtla-Järvel Olevi tänava 23. maja juures Juani juurde (nimi muudetud) pätt, kes ähvardas teda noaga ning võttis ära mobiiltelefoni ja 5 eurot. Šokeeritud mees teatas juhtunust politseisse. Mehe sõnul aitas ta politseil kurjategija tabada, kui tundis tänaval juhuslikult ära päti sõbra ning rääkis sellest lähedal seisnud politseipatrullile.

Sooritas mitu kuritegu

Kurjategija saadi kätte ning selleks osutus Aleksei Vasinovitš (25), kelle hingel veel muidki patte. Kümme päeva enne hispaanlase ründamist oli ta pettusega ühelt inimeselt ära võtnud mobiiltelefoni ning ühes Kohtla-Järve poes lauasahtlist varastanud 134 eurot. Kui naismüüja vargale järgnes, et teda takistada, väänas mees naise kätt, lükkas ta eemale ning lahkus.

Kui uurimine lõppes, oli aga Juani üllatus suur, kui kolm kuritegu (neist üks esimese astme oma) sooritanud seaduserikkuja vaba mehena kohtusaalist välja astus. Prokurör Anu Toluk läks kohtusse, et kinnitada kurjategijaga sõlmitud kokkulepe. Karistuseks lepiti kokku kolme aasta pikkune tingimisi vangistus kolmeaastase katseajaga. Ei kaasnenud ka mingeid lisakontrollnõudeid ega kohustusi, mis sageli tingimuslikule karistusele lisatakse.

Prokuratuur põhjendas Põhjarannikule karistust järgmiselt: "Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuna Aleksei Vasinovitš tunnistas oma süüd kõigis episoodides ja tegi vajalikud järeldused sooritatud tegude tõsiduse kohta, pidas prokurör otstarbekaks piirduda tingimisi karistusega. Oma süü puhtsüdamlik tunnistamine ja varasemate karistuste puudumine on eelduslikuks garantiiks, et isikut võib veel õigele teele suunata."

Mis puudutab kontrollnõuete mitterakendamist, siis prokuratuur teatas, et süüdistaval on õigus avaldada arvamust, mis vormis katseaega ta võimalikuks peab. "Seejärel prokurör kaalub, kas on võimalik kohaldada katseaega ilma kontrollnõueteta," teatas prokuratuur.

Ei mõista karistuse leebust

Juan on aga nördinud: "Nüüd jalutab ta vabana tänaval ning teised narkomaanid ja kurjategijad teavad, et nad võivad inimesi noaga rünnata ning neid ei karistata." Ta ei saa aru, kuidas saab jätta isiku reaalselt karistamata põhjendusel, et isik on varem kohtulikult karistamata. "Eesti seadusandlus soosib kuritegevust, kuna ütleb, et esimene kord pole kuriteo sooritamine mingi probleem, sest te saate vaid hoiatuse märkega mitte rikkuda seadust kolme aasta jooksul," sõnas kannatanu.

Prokuratuuri väitel oli seadusejärgne kannatanu nõusolek kokkuleppemenetluseks olemas, ehkki suusõnaline. "Kannatanu avaldas, et on nõus kokkuleppemenetlusega, kuna ei soovi kahtlustatavaga kohtus kokku saada," teatas Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Katri Krall.

Küsimusele, miks ei tagatud kannatanule seadusejärgset õigust öelda oma arvamus karistuse kohta, väitis prokuratuur, et see võimalus Juanil siiski oli.

"Mis puudutab kannatanu arvamust karistuse kohta, siis on tal õigus see esitada. Kui kannatanu ei avalda arvamust karistuse kohta, siis ei ole see takistuseks kokkuleppemenetluse läbiviimisel," väitis Katri Krall.

Ta lisas, et kannatanu arvamusel karistuse kohta pole kokkuleppemenetlust takistavat rolli. "Kannatanule peab olema tagatud võimalus avaldada karistuse kohta arvamust, kui ta seda soovib. Kõnealusel juhul anti kannatanule see võimalus siis, kui küsiti, kas ta nõustub kokkuleppemenetlusega," väitis prokuratuuri pressinõunik.

Juan ei saa aga aru, kuidas leebed karistused kuritegevust ohjeldavad. "Õhtul on Eestis ohtlik tänavale minna, sest kõikjal on narkomaanid ja kurjategijad. Narkomaanid saavad kõike tasuta: tasuta arstiabi, tasuta ravimeid, tasuta advokaadi, seda kõike maksumaksja raha eest. Me maksame kurjategijatele selleks, et nad saaksid jääda meie tänavatele ning rünnata või tappa meid," arutles mees. Tema sõnul pole siis ka imestada, et õigussüsteemi maine on rahva silmis madal.