Gren julgeb Ida-Virus kasvada

Ida-Virumaa on Grenile oluline maakond − ettevõte usub regiooni tulevikku ja soovib sellesse jätkuvalt investeerida. Foto: Gren Viru AS

Greni Eesti äride juht Margo Külaots sõnab, et Ida-Virumaa on Grenile oluline maakond − ettevõte usub regiooni tulevikku ja soovib sellesse jätkuvalt investeerida.

Veidi rohkem kui poolteist aastat tagasi, 2022. aasta novembris jõudis lõpule tehing, millega Gren omandas Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna kaugküttevõrgu kogupikkusega 164 kilomeetrit. Varem Viru Keemia Grupile kuulunud soojusvõrgu käitamiseks jätkatakse koostööd varasema omanikuga ning praegugi on piirkonna kodudesse ja kontoritesse jõudva soojuse näol tegemist VKG tööstusprotsesside heitsoojuse ehk jäägiga.

Heitsoojus hoiab küttehinna madala

Heitsoojuse toasoojaks kasutamine on Grenile praegustes muutuvates oludes ülioluline − tegemist on energiaallikaga, mille kasutamata jätmine oleks kohalike ressursside raiskamine, lisaks on tegemist usaldusväärse energiaallikaga, mis vähendab primaarkütuste tarbimist ning Eesti sõltuvust importkütustest.

Kas teadsid, et:

heitsoojus on tööstusprotsessides tekkiv jääksoojus, mis vanasti lihtsalt atmosfääri lasti. Tänapäeva tehnoloogiad võimaldavad selle soojuse kokku koguda ning kaugküttesooja tootmiseks ära kasutada. Selle kasutamata jätmine oleks kohalike ressursside raiskamine.

Ka Greni küttevõrgustikus jaotatava soojuse hind on madal tänu heitsoojusele. Greni pakutav toasooja hind Ida-Virumaal on odavam kui lähiümbruses või mujal Eestis, näiteks Rakveres maksab kaugküte peaaegu 68 protsenti rohkem ning ka Sillamäel ja Narvas on see ligi 20 protsenti kallim.

Soojuse hind tarbijale sõltub saadaoleva heitsoojuse sisseostuhinnast, mille kinnitab konkurentsiamet.

Kuidas kujuneb soojuse hind Ida-Virus?

Hinna kujundavad Viru Keemia Grupilt ostetud tööstusprotsesside heitsoojuse hind ja Greni tegevuskulud soojuse jaotamiseks. Soojuse hinda reguleerib konkurentsiamet.

Esmased investeeringud soojusvõrku

Kuigi Grenil on Ahtmes ka nüüdisaegne gaasiküttel töötav varukatlamaja, milles toodetud soojusega aeg-ajalt, näiteks väga külmade ilmadega, kaugküttevõrku varustatakse, käivitatakse seda gaasi kalli hinna ja võõramaise päritolu tõttu haruharva. Kuna varukatlamaja praegu uusi investeeringuid ei vaja, on esmalt prioriteediks piirkonna küttetorustike ajakohastamine.

Gren ei ole kaugeltki ainult kaugkütet tootev ja jaotav energeetikaettevõte, vaid liigutakse sinnapoole, et kaugküte ja kaugjahutus moodustaksid ühtse energiasüsteemi. Foto: Gren Viru AS

Kohtla-Järve ja Jõhvi küttetaristu on suures osas rajatud ligi 50 aastat tagasi, mõnes kohas on torude vanus koguni 70 aastat. Selge on see, et torustik nii pika aja jooksul vananeb ja amortiseerub, mis omakorda toob kaasa soojuslekked ja energiakao ning hakkab lõpuks ka varustuskindlust mõjutama.

Andres Klaasmägi, Gren Viru juht. Foto: Gren Viru AS

Gren Viru juhi Andres Klaasmägi sõnul on just kaugküttetorustikud need, mis tagavad varustuskindluse ja teenuse kvaliteedi. Kaugkütte kasutamise peamisi argumente on ju teenuse mugavus, aga kui soojusega varustamisel on torustiku kehvast korrasolekust põhjustatud katkestus, siis see pole mugavus. Greni eesmärk on teha nii, et katkestusi oleks võimalikult vähe.

Miljonid küttetorustike renoveerimiseks

Greni Eesti äride juht Margo Külaots andis juba kaks aastat

tagasi lootust, et tänu Greni pikaajalistele kogemustele Tartus ja Pärnus suudab ettevõte mõjutada ka Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna kaugkütte valdkonna arengut positiivses suunas. Gren on sestsaadik olnud aktiivne lahenduste otsija ja piirkonda investeerija.

Näiteks Puru tee alguses olevasse soojustorustikku on investeeritud juba üle poole miljoni

Margo Külaots, Greni Eesti äride juht. Foto: Reklaam

euro ning üle 660 000 Jõhvis Pargi tänaval. Praeguseks on aga selge, et aastatel 2024-2026 tehakse piirkonna küttetorustike ajakohastamiseks veelgi suurem investeering 7,9 miljoni euro ulatuses.

KIK tuleb appi

Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonna kaugküttetorustike renoveerimiseks esitas Gren toetuse taotluse Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) ning sai selle aasta märtsis positiivse vastuse 2,23 miljoni euro eraldamise kohta. Greni omaosaluseks kujuneb üle 5,7 miljoni euro. Kaugküttetorustike ehitustööd algavad juba juunis ning kokku loodetakse lähiaastate projektide raames renoveerida 11,6 kilomeetrit küttetorusid.

Lisaks peab Gren uusi läbirääkimisi, et liita enda taristusse ka mõned munitsipaalomandis võrguosad, mida Gren praegugi käitab, samuti tehakse plaane küttetorustike järgmise etapi renoveerimistööde investeeringuteks.

Suund kasvul ja investeeringutel

Ida-Virumaa arengupotentsiaal on suur ning ka uued ettevõtted ja investorid vajavad hoonete kütmiseks ja jahutamiseks tänapäevaseid energiateenuseid. Vastutustundliku energiaettevõttena aitab Gren kohalikel ja rahvusvahelistel partneritel arendada ressursitõhusat ja süsinikuneutraalset majandust.

Näiteks koostöös Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse sihtasutusega on kaardistatud võimalikke kaugküttega liitujaid Jõhvi Äripargis − Jõhvi filmilinnak ja taanlastest investorite rajatav proteiinitehas oleksid üsnagi suured energiatarbijad.

Kuigi lähiaastatel põlevkivi kaevandamisele Ida-Virumaal punkti ei panda, väheneb riiklikke ja ülemaailmseid trende arvestades Virumaal põlevkivi tootmine ning piirkonnal tuleb kohaneda muutustega, mis rohepöördega kaasnevad. Gren jälgib huviga, milliseks kujuneb põlevkivi kaevandamise tulevik Ida-Virumaal ning kas ettevõttel saaks olla veelgi suurem roll piirkonna elanikele ja ettevõtetele energiateenuste pakkumisel.

Ambitsioonika energiaettevõttena arendame ja pakume rohelisi energialahendusi.

Rahvusvahelised kliimaeesmärgid, sealhulgas fossiilsete kütuste kasutuse osakaalu vähendamine, ning kliimamuutustega kohanemise vajadus sunnivad energiaturgu kiiresti ümber kujunema.

Külaots nendib, et isegi kui põlevkivitööstuselt saadavat heitsoojust aastakümnete pärast enam osta ei ole, rajatakse õiglase ülemineku fondi ja erinevate investorite rahaga piirkonda loodetavasti teisigi tööstusi, mis kaugkütteks vajalikku heitsoojust vajalikus koguses pakkuda suudavad. Ka tänapäevased kohalikul biokütusel töötavad koostootmisjaamad võiksid tulla piirkonna kütmisel kõne alla.

Näiteks Tartus ja Pärnus on biokütus läbi aastate taganud stabiilse soojahinna ega ole võrrelduna gaasiga niivõrd ebastabiilne kütteallikas. Samavõrra oluline on see, et kasutatavat biokütust pole imporditud ja tooraine eest makstakse kohalikele tootjatele. Gaasi ju Eestis ei toodeta ning kogu raha liigub riigist välja.

Kaugjahutus on Greni innovaatilisim energia tootmise ja jaotamise viis − juba 2016. aastal avati Tartus Baltimaade esimene kaugjahutusjaam. Foto: Gren Viru AS

Kaugjahutus on kohal

Gren ei ole kaugeltki ainult kaugkütet tootev ja jaotav energeetikaettevõte, vaid liigutakse sinnapoole, et kaugküte ja kaugjahutus moodustaksid ühtse energiasüsteemi. Nimelt saab kasutada kaugjahutusprotsessides vabanevat energiat ka kütmiseks ja sooja vee valmistamiseks. Kaugjahutus ei ole ammu enam ainult külmhooneid vajavate tööstuste päralt, vaid ka tavalised üldkasutatavad hooned vajavad palavate suveilmadega jahedamat sisekliimat.

Kaugjahutus on Greni innovaatilisim energia tootmise ja jaotamise viis − juba 2016. aastal avati Tartus Baltimaade esimene kaugjahutusjaam. Praeguseks on lisandunud teinegi kaugjahutusjaam Tartus Aardlasse ning kolmas Pärnusse.

Kaugjahutuse potentsiaali näeb Külaots ka Ida-Virumaal, sest siinsetes linnades on kaugjahutuse jaoks vajalik hoonestustihedus kohati olemas ning vajadus mugavuse järele samuti.

Kas teadsid, et:

Gren rajas E-Piima Paide piimatööstusele tipptehnoloogial põhineva tööstusliku jahutussüsteemi, mille installeeritud võimsus on kokku ca 6000 kW. Suurtehase jahutussüsteemis toodavad jahutust kõrge efektiivsusega seadmed, mis külmaainena kasutavad ammoniaaki. Ammoniaak on väga energiatõhus ning minimaalse keskkonnamõjuga aine, mille globaalse soojenemise potentsiaali (GWP) loetakse nulliks. Jahutusenergia tootmisel tekkiv jääksoojus kasutatakse maksimaalselt ära, näiteks suunatakse see tehasehoone küttesüsteemi, mis vähendab oluliselt primaarkütuste tarbimist.

Visioon tulevikuks

Ida-Virumaa on üks kõige kiiremini arenev piirkond Eestis ning siin toimub pidevalt midagi põnevat ja uut. Ka tööstuse vaatepunktist on potentsiaali küllaga: sügavad sadamad, maavarad, võimalus teha tööstusinvesteeringuid, ligikaudu 150 000 töökat ja haritud inimest, kel suurtootmises töötamise kogemus. Ka loodus on ilus ning hoidmist väärt − selles soovib Gren kindlasti oma jätkusuutlikkusele suunatud eduka tegevusega kaasa rääkida.

Foto: Reklaam

Gren on energiaettevõte

Gren tegutseb Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Ühendkuningriigis. Gren arendab roheenergia projekte, mis ulatuvad keskkonda säästvast kaugküttest ja -jahutusest kuni taastuvenergial baseeruvate tööstusettevõtete energialahendusteni.

Gren tegutseb Eestis Ida-Virumaal Jõhvi, Kohtla-Järve ja Ahtme piirkonnas, samuti Tartus ja Pärnus. Greni Eesti ettevõtetes töötab kokku ligi 160 inimest, neist 26 Ida-Virumaal.

2023. aastal müüs Gren Eestis soojusenergiat 1049 GWh, jahutust 12 GWh ja elektrit 243 GWh. Ida-Virumaal müüdi soojusenergiat 276,3 GWh.

Greni Eesti ettevõtted omavad ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001 juhtimissüsteemi standardite vastavuse sertifikaate.

www.gren.ee

facebook.com/GrenEestis

 

Üldkontaktid

Gren Viru AS

Puru tee 79, Ahtme linnaosa, 31023 Kohtla-Järve linn

[phone]

[e-mail]

 

Müük ja klienditeenindus:

[e-mail]

 

Soojusvõrgu rikked ja avarii:

[phone]

 

Foto: Reklaam

Valides kaugkütte, ei pea klient muretsema millegi muu eest kui omama korras hoonesisest küttesüsteemi. Foto: Gren Viru AS

Miks valida kaugküte?

Miks on tänapäevane keskküttelahendus parim võimalikest, selgitab Gren Viru juht Andres Klaasmägi.

Keskkonnasõbralik

Energia säästlik kasutamine on tänapäeval möödapääsmatu, millest tulenevalt on kaugküte kõigile elanikele kasulik, kuna vähendab keskkonnamõjusid. Kaugküttes kasutatakse tänapäevaseid efektiivseid tehnoloogiaid ning reguleeritud ja kontrollitud tootmisprotsesse, mille kaudu kasutatakse kütustes olevat energiat ära maksimaalselt. Tänu sellele säästetakse loodust ja hoitakse puhtamana linnade ja asulate õhk.

Gren Viru ostab VKG-lt heitsoojust ehk tööstusprotsesside tagajärjel tekkinud jääki. Selle asemel et tööstuses tekkiv soojus lihtsalt atmosfääri lasta, kogutakse see kokku ning kasutatakse soojuse tootmiseks ära.

Meie kaugküttevõrgule on antud märgis "Tõhus kaugküte", mis tõendab ja tunnustab kaugkütte tõhusust ehk heitsoojuse kasutamist klientidele tarnitavas kaugküttes. Tulenevalt Eesti roheambitsioonidest muutuvad tõhusad kaugküttelahendused nende eesmärkide täitmisel üha olulisemateks.

Energia säästlik kasutamine on tänapäeval möödapääsmatu, millest tulenevalt on kaugküte kõigile elanikele kasulik, kuna vähendab keskkonnamõjusid. Foto: Gren Viru AS

Mugav terviklahendus

Valides kaugkütte, ei pea klient muretsema millegi muu eest kui omama korras hoonesisest küttesüsteemi. Kogu ülejäänud vastutus jääb kaugkütte teenuse pakkuja kanda. Klient ei pea muretsema soojuse tootmiseks ja edastamiseks vajaminevate investeeringute, küttesüsteemi hoolduse, käigushoidmise, remondi, kütuse tarne, seadmete uuendamise jms pärast.

Ohutu ja kindel

Kaugküte tagab teile alati ohutu elukeskkonna, sest soojust toodetakse kaugemal. Kodudesse jõuab see ohutult, koormamata teisi hoone kommunikatsioone ja nõudmata süsteemile eritingimusi ehituslike konstruktsioonide, andurite, kontrollaktide, küttematerjali hoiustamise vms näol.

Kaugküte on paindlik ja samas püsiv. Võite kindel olla, et soe vesi jõuab alati teieni tarbevee ja/või kütte näol. Teid teenindaval ettevõttel on olemas reservvõimsused, töökorras seadmed ja torustikud ning võimalikud rikked teieni tavaliselt ei jõua. Lühiajalised katkestused on ette planeeritud ja lekkeid esineb küttetorustikes igal aastal aina vähem.

Gren investeerib soojustorustike renoveerimisse, mis tagab ka tulevikus soojusenergia tarnekindluse.

Läbipaistev, konkurentsivõimeline ja stabiilne hind

Kaugkütet hinnastatakse kaugkütteseaduse ning konkurentsiameti regulatsiooni järgi. Klientidele edastava kaugkütte hind vastab teenuse pakkuja tegelikele kuludele, mille on konkurentsiamet üksikasjalikult üle vaadanud ja kooskõlastanud.

Alates aastast 2013 on meie võrgupiirkonnas soojusenergia müügihind muutunud kõikide teiste hinnatõusudega võrreldes väga vähe. Kümme aastat tagasi oli lõpptarbijale müüdava soojusenergia hind 55,22 eurot MWh + käibemaks. Praegu on see 62,78 eurot MWh + käibemaks, mis on ca 13 protsenti kallim kui aastal 2014. Statistikaameti andmetel on aga kümne aastaga kõikide kaupade ja teenuste tarbijahinnaindeks kasvanud peaaegu 51 protsenti. Ka kõikide populaarsete alternatiivsete kütuste, nagu puidu, maagaasi ja elektri hinnad on viimastel aastatel oluliselt kallinenud ega suuda konkureerida meie pakutava heitsoojusel põhineva lõpphinna stabiilsusega.

Võta ühendust

Kokkuvõtteks saab tõdeda, et kaugküttesüsteemiga on äärmiselt mõistlik liituda linnades ja asulates, kus on juba olemas kaugküttevõrk. Lisades siia juurde ka eespool mainitud keskkonnasäästlikkuse, mugavuse ja tarnekindluse, on keeruline alternatiivsetel kütteallikatel kaugküttega konkureerida.

Kui olete mingil põhjusel kaalumas kütteallikana alternatiivset lahendust kaugkütte asemel, siis palun konsulteerige enne Gren Viru ASiga: Andres Klaasmägi, telefon [phone], e-post [e-mail].

Pikaaegne kogemus näitab, et mitmed teised küttelahendused toovad kliendile kaasa varjatud kulusid ja ebamugavust, millega esialgu kursis ei olda. Oleme valmis iga üksikjuhtumi detailid koos läbi arutama.

Pikaaegne kogemus näitab, et mitmed teised küttelahendused toovad kliendile kaasa varjatud kulusid ja ebamugavust, millega esialgu kursis ei olda. Foto: Gren Viru AS

Selleks, et kõik meie olemasolevad ja tulevased kliendid saaksid osa keskkonnasõbralikust, mugavast, ohutust ja stabiilse hinnaga kaugküttest, on vajalik, et nii kohalikud omavalitsused, arendajad, alternatiividele mõtlevad kliendid kui ka meie teeksime omavahel tulemuslikku koostööd.

HINNAVÕRDLUS

Tarbijahinnaindeks versus kaugküttehind

Tarbijahinnaindeks on 2014. aasta I kvartaliga võrreldes kasvanud kümne aastaga 50,9 protsenti. Gren Viru ASi pakutav kaugküttehind on samal perioodil tõusnud kõigest 13,7 protsenti.

Tarbijahinnaindeksi muutus protsentides: statistikaamet.ee

Gren Viru kaugkütte hinna muutus protsentides: gren.ee

Tarbijahinnaindeks on 2014. aasta I kvartaliga võrreldes kasvanud kümne aastaga 50,9 protsenti. Gren Viru ASi pakutav kaugküttehind on samal perioodil tõusnud kõigest 13,7 protsenti. Foto: Gren Viru AS

Küttetorustike remonditööd algavad mais

Gren uuendab Kohtla-Järvel ja Jõhvis järgmise kahe aasta jooksul 11,6 kilomeetrit küttetorustikke.

Gren uuendab Kohtla-Järvel ja Jõhvis järgmise kahe aasta jooksul 11,6 kilomeetrit küttetorustikke. Foto: Gren Viru AS

Juba tänavu mais ja juunis alustatakse Kohtla-Järvel Olevi-Põhja piirkonna torustiku väljavahetamist, sügisest käivituvad ettevalmistused teiste Kohtla-Järve kriitilisemate võrkude renoveerimiseks, samuti läheb uuendamisele torustik Jõhvi külas. Lisaks tuuakse võimaluse korral torustikud hoonete keldritest välja.

Kohtla-Järvel Olevi piirkonnas vahetatakse välja 3,4 km torustikku.

Kohtla-Järve soojuselektrijaama magistraaltoru uuendatakse 2,3 km ulatuses.

Pärna-Ravi-Mõisa teel vahetatakse välja ca 2,4 km torustikku.

Tuuslari piirkonnas uuendatakse ca 2 km torustikke.

Jõhvis ja Jõhvi külas rajatakse 1,5 km uusi torustikke.

Tööde ajagraafik selgub lähikuudel ning Gren vabandab juba ette kõigi ees, kellele torustike uuendamisega seotud kaevetööd ja võimalikud liikluspiirangud ebamugavusi valmistavad.

Korduma kippuvad küsimused

Kuidas hoida kokku küttekulusid?

Kas teadsid, et Eestis on kaugkütte hinna fikseerinud konkurentsiamet ja soojuse hind sõltub põhiliselt kasutatavatest kütustest ning tootmise efektiivsusest? Kuid soojaarve suurus sõltub ka hoone tarbimisvajadusest. Näiteks mida vähem või kehvemini on maja soojustatud, seda suurem on soojuskulu. Mida aga saab ette võtta, et soojuskulud oleksid väiksemad?

Suvehooajale ja küttevabale perioodile vastu minnes anname mõned head soovitused, kuidas paari kaugküttevaba kuuga võiksid uueks hooajaks valmistuma hakata.

Mis ja kuidas aitab?

Soojuskadusid aitavad vähendada eelkõige hoone renoveerimine ja soojustamine ning hoone soojusseadmete ja -süsteemide ajakohastamine ehk automaatse soojussõlme paigaldamine ning hoone küttesüsteemi häälestamine ja tasakaalustamine.

Tänapäevane soojussõlm võimaldab reguleerida hoone sisetemperatuuri vastavalt majaelanike soovidele, alandada või tõsta temperatuuri nii ööpäeva kui nädala lõikes ning vältida ülekütmist. Tasakaalustamine tagab soojuse ühtlase jaotumise majas. Elu muutub mugavamaks, sest soojus hakkab jõudma ka radiaatoritesse, mis on aastaid leiged olnud.

 

Lihtsad energiasäästunipid

1. Ära kata radiaatoreid kinni

Seo kardinad kinni nii, et need ei kata küttekeha. Samuti tuleks liigutada radiaatori eest ära suuremad mööbliesemed, et need ei takistaks sooja õhu voolu. Tänu sellele on õhu liikumine ühtlasem ning soe õhk ei tõuse otse lae alla.

2. Kata põrandad

Vaipu kasutatakse kodudes põhjusega − katmata põrandad võivad põhjustada kuni 10 protsenti üldisest soojuskaost. Aseta vaip sinna, kus tihedamini liigud või istud. Vaip takistab külma õhu liikumist tuppa ning tundub jalale soojemana kui katmata puit- või kivipõrand.

3. Tekita toas õhuringlus

Soe õhk liigub toas ülespoole, seega võib kõrgetes ruumides kogu köetud õhk lae alla koguneda. Sellises olukorras oleks kaval tekitada õhuringlus, mis ühtlustab ruumi temperatuuri erinevatel kõrgustel. Kasuta selleks ventilaatorit, mis annab nii oma olemuse kui ka tegevusega toale uue hingamise.

4. Ära lase sooja välja

Akende tihendamine aitab soojust hoida. Kui ukse- ja aknatihendid külmale vastu ei pea, kasuta oma kodus tuuletakistit, asetades selle ukse ette või aknalauale. Lihtne ja odav lahendus on poroloontihend või ise valmistatud tuuletakisti − vali selleks sobiv kangas ja täitematerjaliks näiteks riis, vatiin või tatar.

Rohkem vastuseid korduma kippuvatele küsimustele leiate Greni kodulehelt: gren.com/ee/kkk/

Foto: Reklaam