Õiguskantsler õhutab lastekodusid vanematega suhteid looma

Gerli Romanovitš
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Nõmme lastekodu näeb ette, et külalisi võetakse vastu kaks korda kuus. Tegelikult süsteem nii jäik ei ole ning ükski külaskäik nende piirangute tõttu toimumata ei jää. 
Kohtla-Nõmme lastekodu näeb ette, et külalisi võetakse vastu kaks korda kuus. Tegelikult süsteem nii jäik ei ole ning ükski külaskäik nende piirangute tõttu toimumata ei jää. Foto: Peeter Lilleväli

Kohtla-Nõmme lastekodus ning MTÜ Maria ja Lapsed asenduskodus laste põhiõiguste täitmist kontrollinud õiguskantsleri büroo leiab, et mõlemas asenduskodus on liialt piiratud laste külastamisaegu, ning arvab, et asutused peaksid laste ja nende sugulaste vahelist suhtlemist senisest rohkem soodustama ja õhutama. 

Õiguskantsleri büroo hinnangul ei ole õige, et mõlemas asenduskodus on laste külastamise kord liiga piirav, mahtudes väikestesse etteantud raamidesse. Lisaks ei ole Kohtla-Nõmme lastekodu nõue selle kohta, et vanemate külastamise puhul peaks see olema kooskõlas nende eeskosteasutuse ehk siis linna- või vallavalitsusega, seaduslik. Lastekodud omalt poolt kinnitavad, et mitte kunagi ei ole jäänud külalised ukse taha sellel põhjusel, et aeg ei klapi korras kehtivaga, ning peavad külastuspäevi ja kellaaegu pigem soovituslikeks. 

Vaatavad lapse seisukohalt

Kohtla-Nõmme lastekodu laste külastamise kord näeb ette, et külastuspäevad on kaks korda kuus laupäeviti. "Aga need on soovituslikud arvestusega, millised ajad võiksid kõige vähem segada nii teiste laste elu ja rutiini kui ka nende laste omi, kellel külalised käivad," ütles Kohtla-Nõmme lastekodu direktor Käthlin Kaurla, kelle sõnul pole ajapiirangute tõttu veel ükski kokkusaamine toimumata jäänud ning lastekodu on nende kokkuleppimisel alati olnud väga paindlik. 

Küll tunnistas Kaurla, et hoolimata sellest, et seadus ei nõua eestkosteasutuse heakskiitu külastuse puhul, leiavad nemad, et sellest teavitamine on mõistlik. "Kui õiguskantsleri büroo vaatab asju must-valgelt seadusest tulenevalt, siis meie lähtume siin peale seaduse ka laste heaolust. Need lapsed on oma vanematest lahutatud kindlatel põhjustel ning seetõttu peame me õigeks, et nende eestkostjad on olukorraga kursis," selgitas ta ning tunnistas, et nad jälgivad, kuidas külaskäigud last mõjutavad, ja teevad sellest ka eestkosteasutusele kokkuvõtte. Pidades silmas just laste heaolu ja turvalisust. 

Ka Tudulinnas asuva MTÜ Maria ja Lapsed asenduskodu juhi Karis Mugamäe sõnul on nende ajapiirangud kohtumiste puhul soovituslikud ning ükski kohtumine sellepärast pidamata pole jäänud. "Sellised soovitused on mõistlikud, arvestades laste magamis- ning kooliaegu," ütles ta ja lisas, et eelnev kokkulepe külastuseks, mille puhul leitakse alati sobiv aeg, on mõistlik ka selle poolest, et külla tulnud inimene ei avastaks, et lastekodu on hoopis näiteks väljasõidul. 

Kokku on neid lapsi, kellel sugulaste seast külalisi käib, viis, lapsi on aga lastekodus üle 20. Kohtla-Nõmme lastekodu 29 lapsest kolmel käivad vanemad külas. Seda umbes korra, harvadel juhtudel kaks korda kuus. 

Sugulaste tahteta ei tee midagi

Õiguskantsleri büroo soovitus soodustada ja õhutada omalt poolt laste ja nende vanemate või sugulaste suhtlemist ei ole Mugamäe sõnul esimene kord, kui ta sellist soovitust kuuleb. "Käisin just ühel kohtuistungil, kust me saime samasuguse soovituse," tunnistab ta ning leiab, et initsiatiiv võiks siiski tulla vanematelt või sugulastelt, vastasel juhul ei too see soovitud tulemust.

"Kui huvi või tahtmine selleks puudub, on meil omalt poolt keeruline midagi teha," ütles ta ning tõi näiteks ühe isa, kes käib lapsi vaatamas, aga ei oska nendega midagi peale hakata - isa istub, lapsed sebivad ja mängivad ta ümber. "Ehk peaksime tõesti korraldama perepäevi, et suhtlemist soodustada ning anda vanematele juhiseid, mida lastega koos teha," arvas Mugamäe. 

Kaurla hinnangul tegelevad nad ka praegu suhtlemise soodustamisega. Näiteks kui laps tuleb jutuga, et tal on kauge sugulane või perekonnatuttav, kellest ta pole ammu kuulnud või kellega ta tahaks ühendusse astuda, siis aidatakse eestkosteasutuse kaudu tal temaga kontakti võtta. "Inimesed, sugulased, tuttavad ja sõbrad on väga tähtsad ning püüame omalt poolt igati sellele suhtlemisele kaasa aidata, aga samas pidades silmas ka laste endi turvalisust," ütles ta. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles