Jõhvi pakub Bornhöhele istet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi tulevase raekoja ees võib edaspidi pingil istet võtta, naabriks eesti ajaloolise romaani rajaja Eduard Bornhöhe.
Põhjus, miks oma jutustusega "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" Eesti kuulsaimale filmile "Viimne reliikvia" ainest andnud mees just Jõhvis pingil istet võtab, peitub tema eluloos: aastast 1907-1917 oli Bornhöhe ametis Jõhvi ülemtalurahvakohtu eesistujana.
Agnes ja Gabriel
Bornhöhe mälestuse jäädvustamist on Jõhvis vaagitud aastaid. Kaugemale talle pühendatud nurgakesest pubis Privaat pole esialgu jõutud. Aasta lõpuks valmib aga Jõhvi uus raekoda ning selle ees oleks Bornhöhel igati mugav ja esinduslik plats, kus jalgu puhata, leiab Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar. "Kohtu eesistujana meeldib talle seal ka Jõhvi uue kohtumaja lähedus," märkis ta.
Jõhvist pärit skulptoril Aivar Simsonil on valminud pronksist kavandatava Bornhöhe monumendi eskiis, mis kujutab kirjanikuhärrat istumas pingil, põlvedel raamat, kust astuvad käsikäes välja kaks miniatuurset kuju - vürst Gabriel ja preili Agnes.
Simson on plaaninud ühte pingimonumenti varemgi - kui Jõhvi otsis sobivat kavandit kindral Tõnissoni skulptuurile. Paraku ei leidnud ta mõte toona toetajaid, sest kindralid - need ei pidavat kunagi istuma, ning Tõnisson upitati täies pikkuses posti otsa. "Skulptuurid peaksid paiknema ikka maa peal, kus saab neid katsuda ning huvitavaid pilte teha, mitte kõrguma pinges puusliku kombel linna kohal," leiab Simson. "Need ajad peaksid ikka jäädavalt möödas olema."
Skulptuur ka promenaadi teise otsa
Jõhvi plaanitakse rajada veel teinegi monument - Ida-Virumaal sündinud Kaljo Kiisa mälestuseks.
Pronksi valatud filmimees leiaks koha kontserdimaja ees, kus korraldatakse noortele filmihuvilistele Kaljo Kiisa nimelise stipendiumi konkursse.
Kui Jõhvi promenaadi ühes otsas paikneb hirve skulptuur, jääks Kiisa monument promenaadi teist otsa lõpetama, nentis Jõhvi vallavanem.
Simson on uurinud filmiarhiivi ning rääkinud Rein Raamatuga, kes oma Eesti joonisfilmide kullafondi kuuluvas "Põrgus" on pannud ühe näitleja Kiisale iseloomulikult liikuma. "Kiisale oli iseloomulik üks poos, kui ta filmivõtetel vägesid juhtis, käsi ette sirutatud ning näpp õieli," võiks skulptori hinnangul ühte Eesti hinnatumat filmimeest niimoodi kujutadagi.
Ka sellel teemal, et kontserdimaja juures võiks avalikku ruumi mõni skulptuur ilmestada, on arutletud pikalt. Kõne alla on tulnud nii pronksist flöödimängija puu otsas kui Tauno Kangro patsiga viiuldaja.
Lõplikult lukku löödud pole veel ükski variant. Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm loodab, et maja 10. aastapäevaks on kuju valmis - ükskõik siis, millise idee juurde pidama jäädakse.