VKG paigaldab väävlipüüdja ja rajab lubjatehase

Viis aastat tagasi valminud väävlipüüdja kõrvale alustab VKG Energia sel aastal teise rajamist. Foto: Peeter Lilleväli

Kohtla-Järve ja selle ümbruskonna õhk muutub lähiajal puhtamaks, sest VKG Energia paigaldab Põhja soojuselektrijaamale veel ühe väävlipüüdja. Ent keskkonna paranemise nimel peavad tulevikus rahakotti kergendama ka soojatarbijad, sest eeldatavalt kuue miljoni euro suuruse investeeringu tagasiteenimiseks tuleb tõsta ka hinda.

VKG Energia juhatuse liige Tarmo Tiits ei oska praegu veel öelda, millal läkitatakse uue väävlipüüdja rajamisega kaasnevate kulutuste  tõttu konkurentsiametile taotlus hinnatõusuks ja milliseks uus hind kujuneb. "Kindel on, et kui me seda investeeringut ei teeks, oleks hinnatõus suurenevate keskkonnatasude tõttu veelgi suurem ja  pärast 2016. aastat muutuks soojusenergiatootmise jätkamine selles jaamas üleüldse küsitavaks," sõnas Tiits.

Kuus miljonit eurot

VKG Energia on praegu kuulutanud välja hanke väävlipüüdja soetamiseks ja pakkumised avatakse 29. aprillil. Eeldatav maksumus on suurusjärgus kuus miljonit eurot.

Tarmo Tiits täpsustab, et selle investeeringu kinnimaksmine ei lange ainult kohalike soojatarbijate õlule. VKG Energia elektrijaama toodang jaguneb laias laastus kolmeks võrdseks osaks: lisaks soojusenergiale tööstuslikuks auruks ja elektriks. Samamoodi jaguneb nende kolme toodangu liigi vahel ka investeeringukulu. "Konkurentsiamet ei laseks mingil juhul kogu uue väävlipüüdja paigaldamise kulu soojusenergia hinnale lisada," ütles Tiits.

Lisaks vähendab VKG jaoks väävlipüüdja maksumust poole miljoni euro suurune toetus keskkonnainvesteeringute keskuselt.  Selle raha kättesaamiseks pidid Kohtla-Järve ja Jõhvi linnavalitsus nimetama  VKG Energia ja soojusenergia müüki piirkonnas korraldava VKG Soojuse üldist majandushuvi pakkuva teenuse pakkujaks.

Jõhvi vallavalitsus tõdeb oma korralduses, et paigaldatavad väävlipüüdjad kasutavad efektiivset, aga kallist tehnoloogiat, mis vältimatult mõjutab ka tarnitava soojusenergia hinda. "Nimetatud asjaolu tõttu ei ole tulevikus võimalik piirkonna soojus- ja elektrienergia varustamist teostada momendil kinnitatud hindade juures, juhul kui väävlipüüdmissüsteeme ei ehitata valmis ja ei rakendata töösse," on kirjas vallavalitsuses heakskiidetud dokumendis.

Samas korralduses kohustatakse neid ettevõtteid hoidma soojusenergia hinda võimalikult madalana, kuid jäetakse konkreetsed piirid täpsustamata.

Teine väävlipüüdja 

Esimese väävlipüüdja paigaldas VKG Energia viis aastat tagasi, kuid see ei kata praegusi vajadusi. "Hunnik pappi ja suitsev kaheraudne," iseloomustas menuka kelmifilmi pealkirja kaudu valminud seadet VKG Energia tollane juhatuse liige Andres Veske, kes nüüd oma ametis VKG Soojuse tegevjuhina.

2008. aastal Kohtla-Järve tööstusmaastiku siluetti lisandunud kaks kõrvuti asetsevat 70 meetri kõrgust punavalgeks värvitud metallkostnat meenutavad eemalt tõepoolest taeva poole tõstetud kaheraudset püssi. "Ja pappi läks selle peale ka kõvasti," ütles Veske tollal. "140 miljoni krooni eest arveid oleme juba kätte saanud, aga ma tean, et neid tuleb veel."

Tarmo Tiits märkis, et järgmiste väävlipüüdjate rajamine tuleb odavam, sest pole vaja enam püstitada näiteks korstnaid. Väävlist puhastatud suits suunatakse viis aastat tagasi valminud "kaheraudsesse".

Oma lubjatehas

Väävlipüüdjate igapäevases kasutamises on suuremateks kuludeks lubi ja elekter. Kui seni on VKG Energia lupja ostnud, siis nüüd on plaanis oma lubjatehase rajamine.

Tiits loodab, et lubjatehase ehitus algab juba aprilli viimastel päevadel ja see valmib aasta lõpuks. "Ehitus läheb maksma küll ligikaudu viis miljonit eurot, aga oleme arvestanud, et kui paigaldame ka kolmanda väävlipüüdja, tuleb oma tehasest lubi odavamalt kui seda ostes," sõnas ta.

Tulevases lubjatehases peaks tulema kümme töökohta.