Keskkonnatasude tõus võib lämmatada põlevkivitööstuse

VKGs on käimas juba kolmanda uue põlvkonna Petroteri õlitehase ehitus, ent edasised investeeringud sõltuvad suuresti sellest, milliseks kujuneb riigi põlevkivitööstust puudutav maksupoliitika. Foto: Matti Kämärä

Eesti suurim põlevkiviõlitootja Viru Keemia Grupp pelgab, et keskkonnatasude jätkuv tõus seab ohtu kogu tööstusharu tuleviku, samas kui praeguse maksutaseme säilitamine tooks tänu mahtude kasvatamisele riigile senisest mitu korda rohkem tulu. 

Maavarade kasutamisega seotud keskkonnatasud kehtivad aastani 2015. Keskkonnaministeeriumis on praegu ettevalmistamisel keskkonnatasude muutmise seadus, mis määrab põhimõtted, kuidas hakkab riik edaspidi põlevkivi ja ka teiste loodusvarade kasutamist maksustama.

Riik tahaks tõsta makse

Keskkonnatasude raamkava 2016+ tööversioonis on muu hulgas kirjas, et areneva põlevkiviõlitööstuse puhul, kus toodetud õlist enamik eksporditakse, ei ole enam põhjendatud põlevkivi tasumäära kunstlikult madalal hoidmine. Ministeerium tunneb muret, et põlevkivi eest madala tasu nõudmine ei pruugi ühiskonnale tagada piisavat tulu.

Riigikontroll leidis tänavu kevadel valminud auditis, et riik ei saa praegu põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest väärilist tulu, ning soovitab välja töötada keskkonnatasud, mis motiveeriksid ettevõtteid keskkonnakahju vältima ja maavara säästlikult kasutama. Riigikontrolli arvates peaks riik põlevkiviõli tootmist senisest märksa rohkem maksustama.

Maailma energeetikanõukogu tellimusel konsultatsioonifirma EY poolt valminud Eesti põlevkivitööstuse majanduslike mõjude analüüs toob aga esile, et keskkonnatasude tõus võib kaasa tuua hoopis nii riigitulude kui ka töökohtade arvu järsu vähenemise.

Tööstusharu väljasuremise oht

Eile VKG keskkonnapäeval uuringut esitlenud EY konsultandi Lili Kirikali hinnangul on Eesti põlevkivitööstus väga tundlik välismõjudele, nagu nafta ja CO2 hind. "Neile kahele lisandub kolmanda olulise tegurina keskkonnatasude määr," ütles ta, lisades, et pikemas perspektiivis on põlevkivitööstus jätkusuutlik vaid siis, kui vähemalt kaks neist kolmest tegurist on soodsad.

Ta tõi näite, et isegi siis, kui nafta hind peaks püsima 90 dollari ringis barreli kohta, aga CO2 tonni hind peaks kerkima saja euroni ja Eesti keskkonnatasud tõusevad tempos, nagu praegu on plaanitud, ootab põlevkivitööstust kiire väljasuremine. Selline stsenaarium tähendaks Kirikali näitel, et juba aastaks 2022 väheneksid põlevkivitööstusest riigile tulevad tulud nullilähedasteks, niisamuti kaoks selles sektoris enamik praegustest töökohtadest.

Lili Kirikali sõnul peab lisaks keskkonnatasudele arvestada ka muude tuludega, mis kaasnevad põlevkivitööstusega ning selle mõjuga tööhõivele ja Eesti majandusele tervikuna. Jätkusuutliku stsenaariumi korral, mis eeldaks keskkonnatasude ja ka CO2 hinna säilimist senisel tasemel, saaks see tööstusharu muude maksude kaudu mitmekordistada riigitulusid.

Miljardilised investeeringud

VKG juhatuse esimehe Priit Rohumaa sõnul ulatuvad Eesti põlevkiviettevõtete investeerimisplaanid, mis on seotud õlitööstuse laiendamisega lähima kümne aasta jooksul, enam kui nelja kuni viie miljardi euroni. "See on tohutu summa. Minu arvates peaks riik mõtlema, mida saaks omalt poolt teha, et soodustada nende investeeringute sündi. Seistes selle sektori kiire arengu eest, teeniks riik vähemalt kaks korda rohkem maksutulu kui praegu. Seejuures vaataks ta seda, käed taskus, pealt ega peaks otseselt ise midagi tegema - ei raha sisse panema ega riske võtma," rääkis Rohumaa.

Tema arvates tuleks riigil teenida põlevkivitööstusest maksimaalset tulu, aga selleks tuleb vaadata suurt pilti ja kogu väärtuse ahelat, aga mitte vaid seda, kui palju korraga kiiresti keskkonnatasude kaudu raha kätte saab.