Mozart vihastab

Sten Heinoja: "Elame muutuste ajal ning meeldib see inimestele või mitte, aga tuleb leida uusi ja huvitavaid väljendusvahendeid, millega publikut kohale meelitada." Foto: ERR

Kolmapäeval, 23. oktoobril kell 19 kuuleb Jõhvi kontserdimajas pianisti ja klassikatähe Sten Heinoja ning viiuldaja Robert Traksmanni esituses Mozarti teoseid. Lisaks muusikale kuuleb kontserdil ka katkeid imemehe armastuskirjadest tema naisele Constanze`ile − neid loeb näitleja Anu Lamp.

2016. aasta aprillis populaarses telesaates klassikatähe tiitli pälvinud Sten Heinoja esituses kuuleb kontserdil "Armastuskirjad" Mozarti loodud "Andante quasi allegrettot" ning klaverisonaati nr 10. 

Robert Traksmann mängib Mozarti rondot C-duur ning Pamina aariat "Ach, ich fühl"s, es ist verschwunden" ooperist "Võluflööt", mis on seatud sooloviiulile.

Sten Heinoja nimetab Anu Lampi Eesti üheks karismaatilisemaks teatritegelaseks, aga seni on ta näitlejannaga tuttav just "Ööülikooli" saadete kaudu, mis on tema lemmikud. 

Sten ise resideerib rohkem välismaal: Inglismaal, Saksamaal ja USAs. Viimati Londoni kuninglikus muusikakolledžis õppinud noormees nimetab käesolevat aastat vabaks ning ütleb, et katsub praegu tuleviku suhtes maad.

Kontserdi "Armastuskirjad" kohta ütleb ta, et armastuskirjad on ju iseenesest intiimsed ning talle endale meeldib kammerlik formaat ja ka see, kui eri žanreid ühendades kombatakse piire. "See formaat on esineja seisukohast põnev ja kindlasti köidab ka publikut," sõnab Sten.

"Elame muutuste ajal ning meeldib see inimestele või mitte, aga tuleb leida uusi ja huvitavaid väljendusvahendeid, millega publikut kohale meelitada," räägib Sten.

Mozarti kohta ütleb pianist, et kõnealune geniaalne autor on temas alati suurt austust ja sümpaatiat tekitanud. "Paraku pole ma Mozarti liiga palju esitanud, aga alati, kui olen seda teinud, olen olnud tohutus vaimustuses. Üks minu lemmikumaid sümfooniaid üldse on Mozarti loodud "Jupiteri sümfoonia", mis jäi ühtlasi tema viimaseks. Minul on Mozartiga väga isiklik ja soe suhe," räägib Sten.

Klassikaraadio saates "Delta", kus Steni 2016. aastal tutvustati, paluti tal nimetada kolm omadussõna, mis teda iseloomustavad, ning tema nimetas heatujulisuse, sõbralikkuse ja positiivsuse. "Ma ei oskakski end paremini kirjeldada. Muusika võib positiivsusele kaasa aidata, sest ta avab inimestele kanalid, mida argielus võib-olla ei oska ettegi kujutada. Ja usun, et ta teeb inimese õnnelikumaks ja rõõmsamaks," räägib noormees sellest, mis teda veel Mozartiga võiks ühendada.

"Kõige meeldivamaks pean kindlasti seda, et mul ei hakka kunagi igav. Ükskõik, mida teen, on mul kogu aeg vaheldusrikas päev. Isegi kui mängin ammuseid lugusid päevast päeva − muusika lihtsalt varieerub nii palju, et ei kujuta isegi ette, et tülpimust võiks üldse kunagi tekkida. Sestap ei kujutagi ennast ette kusagil kontoris üheksast viieni töötamas; ilmselt ma ei saaks hakkama.

Aga ma ei oskagi öelda, mis on kõige tüütum ja ebameeldivam. Eks igas ametis võivad tekkida oma madalseisud − teed muusikat ja ühel hetkel tunned, et enam ei jaksa; liiga palju on ette võetud ja tekib väsimus. Aga see kõik möödub. Ja tavaliselt üsna kiiresti," vastas Sten kolm aastat tagasi Põhjaranniku pärimisele, mis on muusiku elus kõige meeldivam ja mis kõige ebameeldivam. 

Nagu Franz Kafka palus oma avaldamata teosed pääle tema surma hävitada, aga sõber − ehk siis "sõber" − Max Brod ei teinud seda, vaid − vastupidi − tõi need hoopis avalikkuse ette, võime fantaseerida, mida arvaksid Mozart ja tema kaasa Constanze, kui nad saaksid teada, et kuskil Jõhvis loetakse nende intiimset kirjavahetust lausa publikule ette.

Lääne ühiskonnas on suurkujusid harjutud ühisomandiks pidama. Samuti Mozart ei saa ju keelata enda kujutamist kõikvõimalikel asjadel − T-särkidest ja kruusidest kuni šokolaadimunadeni välja. Muidu ta võib-olla vihastuks.

Pilet kontserdile maksab 10,50 − 12,50 eurot.