Arina Šilman väldib maalides musta värvi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Arina Šilmani fantaasiapilte on põnev vaadelda, sama huvitav on kuulata autori enda kommentaare oma tööde juurde. Kuna neiu alles õpib Ahtme kunstide koolis, võib teda seal sageli kohata.
Arina Šilmani fantaasiapilte on põnev vaadelda, sama huvitav on kuulata autori enda kommentaare oma tööde juurde. Kuna neiu alles õpib Ahtme kunstide koolis, võib teda seal sageli kohata. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Ahtme kunstide kooli kunstiosakonna näitusesaalis on 20. oktoobrini avatud 4. kursuse õpilase Arina Šilmani isikunäitus "Ilma mustata".

Arina Šilmani juhendaja Juri Orlov rõhutab, et vilistlaste isikunäitused toimuvad neil perioodiliselt, õpilaste näitused aga on harv nähtus, kuna paljudel napib aega, soovi ja indu, et näituse jaoks piisavalt töid luua.

"Arina on andekas ning − mis põhiline − võimekas ja püüdlik," kiidab õpetaja. "Loomingulise edu tagavad autorile üldjuhul 20 protsenti annet ning 80 protsenti tööd ja vaeva. Arina tuli Ahtme kunstide kooli 14aastaselt ning on palju saavutanud. Sageli osaleb ta rahvusvahelistel konkurssidel ning on seal alati edukas. Viimati saatsime ühe tema töö Tokyosse, sealsel võistlusel osales üle 56 000 töö ning Arina pälvis pronksmedali. Viimastel aastatel aga on Arina olnud meie kooli jõulukaartide autor."

Arina Šilman joonistab lapsepõlvest peale, kuid tunnistab, et esimesed kaks aastat koolis ta "rohkem talus, kui nautis protsessi". Tõeliselt köitis teda maalimine alles kolmandal kursusel, kui ta käis esimest korda Tallinnas elukutselise kunstniku näitusel, seejärel aga Louvre'is. "Sain seal inspiratsiooni ning tahtsin ka ise maalida," jagab noor kunstnik. "Kõik käesoleval näitusel väljas olevad tööd on mul valminud aasta jooksul."

Lille- ja värviküllus

Ekspositsiooni nimi "Ilma mustata" räägib ise enda eest − näitusel väljas oleval mõnekümnel tööl puudub must värv. Portreedel, natüürmortidel ja fantaasiapiltidel, mis autori sõnul põhinevad tunnetel ja aistingutel, on külluses lilli ja värve.

"Kõik musta värviga tuubid on mul kinnised," selgitab Šilman. "Ükskord, umbes aasta aega tagasi, kuulsin ühelt kogenud kunstnikult, et musta värvi kasutamine on ebaprofessionaalne, sest sellist värvi looduses ei eksisteeri. Seepärast püüan maalides seda samuti vältida. Kui kusagil mõnd tumedat laigukest näetegi, siis kohe kindlasti pole see must..."

Ekspositsioonis on vaid kolm tööd, mille Šilman on teinud koolis − kõik ülejäänud on tehtud iseseisvalt, ehkki nõu on ta juhendajalt mõnikord käinud küsimas küll.

Tema lemmiktehnika on akvarell. "See on keeruline, sest nõuab täpsust − akvarellmaali hiljem parandada on peaaegu võimatu," märgib Juri Orlov. Autor lisab, et talle meeldib ka akrüülvärvidega lõuendile maalida.

Kui soovi on, siis õnnestub

Arina Šilman õpib Kohtla-Järve gümnaasiumi 11. klassis. Koormus on koolis suur, kuid aega loominguga tegelemiseks leiab ta sellest hoolimata. Ideid, mida ellu viia, leidub samuti alati.

"Põhiline, et ise teha tahaks, siis leiab ka aega," arutleb ta. "Arvan, et Ahtme kunstide koolis omandatud vilumused ja oskused tulevad mulle tulevases elukutses kasuks, ehkki minu unistus ei ole kujutava kunstiga otseselt seotud − tahan õppida rõivadisaineriks."

Tagasi üles