Sõpruse Puiestee isad õpetavad Jõhvis

Allan Vainola (fotol vasakul): "Mulle ei meeldi vägivald vähemuste kallal ja mulle meeldib olla individuaalselt mõtlev inimene."

FOTO: Sky.ee

29. oktoobril toimub Jõhvi keskraamatukogus kohtumine ansambli Sõpruse Puiestee kahe alustala − Allan Vainola ja Mait Vaiguga. Kuna Vaik on ka kirjanik, õpetavad mõlemad mehed kohtumisele eelnevas töötoas oma elementi: Vaik kirjutamist ja Vainola muusikategu. 

Allan Vainola võtab 2002. aastast aktiivselt tegutsenud Sõpruse Puiestee sisu ise kokku sõnadega, et lisaks löövale tekstile on seal oluline muidugi ka muusika.

"Fenomen on Mait Vaik ise, kes on väga hea poeet, võiks isegi öelda, et geniaalne. Tema tekstid on sügavad ja läbimõeldud. Ja bänd oskab neid tekste vormistada: oleme eluaeg, võib öelda, et lapsest saati koostööd teinud ja tänu sellele saame teineteisest hästi aru, oskame teineteise mõtteid tabada. Lisaks on bändis koos väga professionaalsed muusikud − iga pillimees eraldi võetuna on väga hea. Pikk koostöö annab ka hea kokkumängu − sestap kõlab muusika hästi. Meile endale kõigile meeldib koos musitseerida ja me teeksime seda ilmselt ka siis, kui sellega midagi ei teeniks. On olemas kunstiline huvi sellist muusikat teha," rääkis Vainola Põhjarannikule.

Bändi idee ise olevat aga saanud alguse juba 1992. aastast, mil ansambli ristiisa Andres Rooväli käis välja mõtte teha kerget elektroonilist muusikat, mis läheks laiadesse massidesse, kuid mille sõnum oleks varjatult sügav. Praeguseks on muusikaliste vormide piirid avardunud ja elektroonika kõrval domineerivad "klassikalised" instrumendid. 

1965. aastal sündinud Vainola ütleb enda tausta kohta, et on punkar 1980. aastate algusest, mil punk üldse maailma tuli. "Tegin ka punkbände. Ses mõttes on mu looming ajas muutunud, aga pungile olen sisult truuks jäänud. Sõpruse Puiestee pole ühestki otsast muusikaliselt punk, aga mina mõtteliselt olen. Mulle ei meeldi vägivald vähemuste kallal ja mulle meeldib olla individuaalselt mõtlev inimene," räägib Vainola.

Seni on bändil ilmunud juba kuus albumit − "Mustale merele" (2003), "XX sajandi lapsed" (2004), "Oota mind ära" (2007), "Planeetidegi vahel kehtib raskus" (2011), "Mõistlikult ja mugavalt" (2014) ning "Selle suve nägu" (2017) − ja kohe on ilmumas seitsmes. 

Mait Vaigu kohta saab praeguseks öelda, et tegu on viljaka kirjamehega. 2012. aastal ilmus temalt luulekogu "Kõigil on alati õigus". Alates 2013. aastast, mil ilmus tema lühiromaan "Juss ja vennad", saab teda nimetada ka proosakirjanikuks. 2014. aastal ilmus nime "Tööpäeva lõpp" all talt valik jutustusi. 2016 ilmus raamat pealkirjaga "Meeleparanduseta" ning 2018 nägi ilmavalgust romaan "Kurvake sügis".

2015. aastal pälvis tema jutustus "Puhtus" kogumikust "Tööpäeva lõpp" Friedebert Tuglase novelliauhinna. Jutukogu "Meeleparanduseta" aga sai 2016. aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia.

Augusti lõpus esines Sõpruse Puiestee Järve linnuse juures toimunud "Kirde rockil", kus nad esitasid legendaarse Kino (Viktor Tsoi) venekeelseid lugusid, ning samuti on bänd olnud sage külaline Vanameistri pubis Jõhvis. 

Töötoad Vainola ja Vaiguga algavad 29. oktoobril kell 16 ning kohtumine rahvaga laiemalt kell 17.30. Fännidel tasub kaasa võtta ka sularaha, sest kohapeal on võimalik osta poehinnast odavamalt Sõpruse Puiestee albumeid ja Vaigu raamatuid. 

Tagasi üles