Istume siin ilusas klassiruumis, mille läbipaistval uksel on põlevkiviteadlane Paul Kogermani stiliseeritud portree. Tahvli kõrval seisab rõõmsavärviliste triipudega suusapibo kandev reibas skelett. Õpetajalaual paikneb ahvatlevalt inimaju makett, mida saab osadeks võtta või siis kokku panna ja küsida: "To be, or not to be?" Äsja seisis tahvli ees Vladi-nimeline noormees, kes püüdis seal ühikuid teisendada. Kuulsin sind temaga korraks isegi inglise keeles suhtlemas. Mis toimub?
Meil on koolis süvaõppe grupp neile, kelle eesti keele tase pole kõige parem. Vahepeal tuleb mõnikord kasutada ka teist keelt, et ennast selgeks teha − mitte tunnis ja vaid siis, kui kuidagi muud moodi ei saa. Inimesed räägivad eri keeli ning tahame küll eestikeelset haridust, aga peamine on, et inimene ikkagi mõistaks.