:format(webp)/nginx/o/2024/12/31/16571345t1h7434.jpg)
Oleme õiglase ülemineku fondi elluviimise kolmanda aasta alguses, aga kokku oleme selle teemaga tegelnud praeguseks juba neli aastat. Kuidas Ida-Virumaa majanduse ja kogukondade toetamine siiani on läinud ja kuidas maakonna üleminek kliimasõbralikku majandusmudelisse kulgeb?
Toetust saanud ja menetluses on ligikaudu 300 projekti, millega luuakse 761 töökohta. Ja neid tuleb veel. Lisaks on toetustele lisandunud umbes veerand miljardit eurot erainvesteeringuid. Lubatud töökohad hakkavad tekkima juba järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Narva magnetitehas, mis on peaaegu valmis, on alustanud värbamist ning oma CV on ettevõttele saatnud juba üle 1000 inimese.
Fondi mõju ulatub aga kaugemale kui ainult toetusteks jagatavad 340 miljonit eurot. Toetatud ettevõtted tõmbavad kaasa ka teisi − see on klassikaline tõmbekeskuse teooria praktikas, mille mõju näeme paari aasta pärast. Näiteks magnetitehase tulek Narva tööstusparki on meelitanud juba kolm investeeringuprojekti veel, mis suure tõenäosusega samasse parki rajatakse.
Vaatamata keerulisele keskkonnale läheb Ida-Virumaal hästi. Me oleme teel tulevikku. Aga kes need "meie" täpselt on? Ma räägin teile mõnedest fondi mõjudest päris inimeste näidetel.
/nginx/o/2024/12/31/16571342t1h2dd2.jpg)
Teel tulevikku on näiteks Olga Zolotkova, kes oli üks meie töölt tööle liikumise toetusmeetme esimesi toetatavaid. Olga töötas üle kümne aasta laohoidjana Eesti Energia tütarettevõttes Enefit Solutions, mis hooldab põlevkivitööstuse seadmeid. 2023. aasta jõulude eel ta aga koondati. Esmapilgul oli tõeks saanud paljude Ida-Virumaa inimeste suuremaid hirme − töö kaotus stabiilses põlevkivisektoris. Kas piirkonnas on sellele üldse alternatiivi? Ent Olga ei lasknud endal masendusse uppuda ning alates 2024. aasta maist töötab ta metallkonstruktsioone tootvas ettevõttes Norwes Metall ostujuhina.
Olga tunnistas, et pikaajaline kogemus põlevkivitööstuses tekitab inimestes hirmu muutuste ees. "Ma ise kardaksin omal soovil tegevusala vahetada," ütles ta, "kuid pole halba ilma heata ning pealesunnitud muudatused viisid selleni, et kõik on nüüd parem kui enne. Olen ainult võitnud sellest, et ma enam põlevkiviettevõttes ei tööta."
Tegelikult on Olga väga suure hulga idavirulaste moodi. Olles koos töötukassaga uurinud põlevkivisektori töötajate lugusid, näeme selgelt, et inimesed kardavad ega usalda kohalikke väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid. Hüpe suurest riigiettevõttest täielikult erasektori rüppe on paljudele hirmu tekitav väljavaade.
Kuid kõik saab alguse iseenda suhtumisest. Uuel töökohal hindab Olga seda, et karjääriredel võimaldab nii-öelda lendu tõusta ning töökorraldus on palju tänapäevasem. "Nõudeid on rohkem ja nendega tuleb arvestada. Tuleb mõista, et inimesed siin pelgalt ei tööta, vaid teenivad raha! Paljud pole harjunud töötama nii, nagu praegu oodatakse, kuid turul on alati nõutud need, kes oskavad midagi teha ja on valmis midagi uut õppima," kinnitab Olga.
Samuti on inspireeriv Madis Oldi lugu. Tema juhib ettevõtet Agricom Tehnika ja on üks esimesi ÕÜFist toetuse saajaid. Madis kasvas üles ja käis koolis Kiviõlis ning on tänini oma töises elus seotud lapsepõlve kodukandiga, mille arengusse ta koos mõttekaaslastega panustab. Mõned meist ilmselt teavad Madist kui üht Kiviõli seikluskeskuse käivitajaid, kuid sellega Madise ettevõtlikkus ei piirdu.
Agricom on aastaid tegelnud ehitusturul rasketehnika teenuse osutamisega, kuid kaeve- ja pinnasetööd on hooajalise iseloomuga ning talveks hakati otsima muid tegevusi. Nii jõuti hakkpuiduni. Nüüdseks keskendub suurem osa ettevõtte tegevusest hakkpuidu tootmisele biomassist ehk puidu jääkidest. "Oleme natukene nagu koristajad. Jääke tekib palju ja igal pool, metsaraietel, saeveskis ja muu puidutööstuse tegevuse käigus. Kogume need jäägid kokku ja suuname uuesti ringlusse energiasektorisse, kus hakkpuidust toodetakse soojus- või elektrienergiat. Saepuru, freesijäägid või puitpakendi jäägid − see kõik on väärtuslik ressurss, mida tuleb taaskasutada," selgitab Madis.
Selles mõttes on Madise ettevõtmised head näited ringmajanduslikust mõtteviisist: nii Agricom kui ka Kiviõli seikluskeskus on teisese ressursi uuel viisil käiku laskmise usku. Jah, puidujääkide põletamine ei ole selline väärindamine, mida me tahaks näha Eestis 20 aasta perspektiivis, kuid see on samm õiges suunas.
Ka Madis peab suhtumist oluliseks. "Enamikul töökohtadel on tänapäeval aina olulisemaks muutumas suhtumine ja tahtmine. Kui need on õiged, siis uue eriala omandamine ei ole sugugi keeruline ja on igas eas täitsa võimalik," ütleb Madis veendunult.
Just õige suhtumine ja julgus iseloomustavad hästi ka isa-poega Kristjan ja Jonathan Habakukke. Ehkki nad pole pärit Ida-Virumaalt, vaid tulid siia Keilast, on mehed naasnud oma juurte juurde Iisakusse. Paika, kus elasid kunagi Kristjani vanavanemad. Jonathan on mitu aastat korraldanud räpifestivali NORF ning oma väsimatu entusiasmiga on nad suutnud väikesesse Iisaku alevikku meelitada sadu noori kogu Eestist. Tänu sellele on kohalikust laululavast saamas noorte muusikute kasvulava. "Võib tekkida küll tunne, et see on natukene maha jäetud piirkond, aga see tähendab ainult üht: siin on tohutud võimalused, laske ainult fantaasial lennata ja viige ellu suuri asju," ütleb Kristjan.
Habakukkedelaadseid näiteid on veelgi: ka Džamilja, kohalik mikroettevõtja ja üks Ida-Viru noorte kliimakogul osalejatest, filmi ja multimeedia keskuse IDA-HUB eestvedajad, Station Narva noortelabori osalejad ja muidugi avalikkuses enim kõneainet pakkunud Mäetaguse kirveviskajad.
Võib-olla ütlete nüüd, et need on üksikud lood ja mitte veel statistiliselt representatiivsed. Aga ajalugu on näidanud, et just "üksikud erandid" on need, mis panevad liikuma suured muutused.
Et sellised lood saaks representatiivseks statistikaks, peame neid märkama ja võimestama. Õiglase ülemineku fondi roll Ida-Virumaa majanduse ja kogukondade toetamisel ongi kohalikud aktiivsed inimesed üles leida ja neid ideede elluviimisel aidata.
Meie siin, Ida-Virumaal, ei tohi jääda kinni mineviku mugavatesse stereotüüpidesse. On aeg vaadata tulevikku ja kasutada võimalusi, mida õiglase ülemineku fond pakub. Tänan teid kõiki, kes olete panustanud oma tööga Ida-Virumaa eduloosse. Märkame ja võimendame neid väikesi, aga olulisi edulugusid, sest just neist saab alguse muutus.
Artikkel ilmus Põhjaranniku ajakirjas "Ida-Viru Homme" 2024. aasta detsembris
1. Teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA võrgustiku loomiseks (haridus- ja noorteamet) 25 miljonit eurot
2. Ida-Viru täienduskoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses (haridus- ja noorteamet) 21,7 miljonit eurot
3. Magnetitehas Narvas (OÜ NPM Narva) 14,8 miljonit eurot
4. Loodusspaahotelli rajamine Peipsi põhjarannikule (OÜ Loodusspaahotell) 13 miljonit eurot
5. Puitbetoontoodete tehase rajamine Ida-Virumaale (OÜ Puitbetoon) 13 miljonit eurot
6. Plastjäätmete pürolüüsitehase rajamine Kohtla-Järvele (OÜ VKG Plastic) 11,7 miljonit eurot
7. Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine (SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur) 11 miljonit eurot
8. Proteiinitehase rajamine Jõhvi (OÜ EstProtein Foodtech) 8,5 miljonit eurot
9. Neljatärnihotelli rajamine Narva (OÜ Linda Hotell) 6,7 miljonit eurot
11. Butiikhotelli rajamine Sillamäele (TK Sillamäe Development) 6,1 miljonit eurot
12. Puittoodete tehase rajamine Ida-Virumaale (OÜ Ishaya) 5,9 miljonit eurot
13. Päikesepaneelide tehase rajamine Jõhvi (OÜ Wyff) 5,7 miljonit eurot
14. Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programm (Ida-Viru ettevõtluskeskus) 5 miljonit eurot
15. Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine (Eesti töötukassa) 5 miljonit eurot
16. Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal (sotsiaalministeerium) 5 miljonit eurot
Allikas ja lisainfo: idavirufond.ee
/nginx/o/2021/10/27/14168391t1h9330.jpg)