Märts tuleb Jõhvi raamatukogus raamatuesitluskuu

Anneli Lamp oma eelmise raamatu "Ilmasambad" esitlusel Jõhvi keskraamatukogus mullu detsembris.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Lähiajal tutvustavad lausa kolm daami Jõhvi keskraamatukogus oma raamatuid. Otsa teeb 12. märtsil lahti Kaja Kallas oma raamatuga "MEP. 4 aastat Euroopa Parlamendis". Teisipäeval, 17. märtsil kell 17.30 tutvustab meie oma Anneli Lamp oma verivärsket üllitist nimega "Joosepi neljas naine" ja 26. märtsil esitleb oma värsket, Petrone Prindis ilmunud raamatut "Minu Vormsi. Väinamere Twin Peaks" Barbi Pilvre.

Kindlasti on põnev kohtumine Kaja Kallasega. See toimub juba täna, 12. märtsil kell 18, sest kui tihti mõne suurerakonna juht Jõhvi raamatukokku jõuab − saati küsitluste järgi populaarseima erakonna juht, kes pealegi on kõvakaanelise raamatuga maha saanud?!

MEPi põnev/raske elu 

"Kaja Kallase raamat "MEP" on valminud enam kui nelja aasta jooksul. Tegemist on praeguse Reformierakonna esimehe ülestähendustega aastatest 2014−2018, mil ta esindas Eestit Euroopa Parlamendis. Päevikuna koostatud raamatus vahelduvad eraelulised ja tööalased sissekanded, mis annavad hea ülevaate noore naise rõõmudest Euroopa Parlamendis ja üksikema muredest võõra riigi pealinnas. Või vastupidi. Raamat annab mitmekesise, elava ja ilustamata pildi Euroopa Parlamendi liikme elust ja tööst," öeldakse raamatu tutvustuses.

Kirjastaja ("MEP" on ilmunud kirjastuses KAVA − toim.) sõnul on tegu lausa esimese eesti keeles ilmunud avameelse pilguheiduga Euroopa Parlamendi telgitagustesse. Kindlasti jätkub erakonna juhil juttu kauemaks ja seda mitte vaid oma 2018. aastal ilmunud raamatu teemal.

Anneli Lamp esitleb oma uut raamatut "Joosepi neljas naine" 17. märtsil kell 17.30. Tegu on järjega mullu ilmunud 112-leheküljelisele raamatule "Joosepi naised", mille sisukokkuvõte kõlab: "Armastuse nelinurk. Üks mees ja tema kolm naist. Päriselt elanud inimeste lood eelmisest sajandist. Üks enesetapp, üks mõrv ja üks sajandipikkune elu."

Üks raamat viis teiseni 

Lamp ütleb nüüd, et "Joosepi naised" osutus õngeks, mis püüdis kinni suure kala − uue info tema tegelaste elukäigu kohta. "Mida rohkem neist teda sain, seda elavamaks muutusid tegelaskujud mu kujutlustes. Ajalooliste faktide ümber, mis moodustavad loo selgroo, hakkas fantaasia elama oma elu. Taustade tundmine aitas lahti mõtestada, mis võis olla ühe või teise traagilise sündmuse põhjuseks või päästikuks, ning andis julgust lugu jutustada. Kui "Joosepi naised" tugines peamiselt ajaloolisele tõele, jättes fantaasiale vaid väheke ruumi, siis käesolevas raamatus on tõde ja fantaasia väga tihedasti ja lahutamatult teineteisest läbi põimunud," ütleb Lamp.

Viimasel ajal viljakaks autoriks osutunud Lambile on "Joosepi neljanda naise" näol tegu juba kolmeteistkümnenda raamatuga. Esimene neist ilmus 2013. aastal ja kandis nime "Minu lapsepõlve Kotinuka" ning seda nimetab autor nostalgiliseks mälestusteraamatuks. Viimati ilmus tal mullu detsembris "Ilmasambad". Seda kaunistavad Margit Kurvitsa fotod ning see annab kohalike väärikate põliselanike lugude kaudu laiema pildi sellest, kuidas eestlus Ida-Virumaal kõige kiuste püsima on jäänud.

Küsimusele, mis teda kirjutama paneb, vastab Lamp: "Mul on selleks praegu aega. Ilmselt on tegu ka geeniga, mis meil peres naisliini pidi liigub: ema kirjutas, tütred kirjutavad. Ma ei saa kohe kirjutamata olla, kuigi ma viimasel ajal katsun sellele kutsele mitte alluda, aga ikkagi..." 

Lamp peab seni kirjutatust kõige olulisemaks koduloolist materjali, mis jutustab reaalsete inimeste lugusid. "Koduloo jäädvustamine on kahtlemata väärtuslik," leiab autor.

Raamatu "Joosepi neljas naine" esitlusega käib kaasas ka rahvalik muusika − kõlavad akordion ja viiul.

Valvefeministi "Twin Peaks" 

26. märtsil kell 17.30 esitleb Barbi Pilvre Jõhvi keskraamatukogus oma raamatut "Minu Vormsi. Väinamere Twin Peaks". 

"Mõni peab tänast Vormsit Tallinna suvilarajooniks. Tõesti, kunagine ligi 3000 rannarootslase Vormsi on täna eestikeelne saar, ehkki postikastidel bussiputkas näeme nii rootsi kui vene nimesid. Kui rääkida "pärisvormsilastest", siis Vormsil on ükskuid põlisperekondi nagu Strengid, Berggrenid, Rosenbladit, Tomingad, tegutseb MTÜ Vormsi Veri, mis koondab ajalooliste juurtega kohalikke ja tegeleb pärimuse talletamisega. Ehe rannarootsi Vormsi rahvariietes naistega küla vahel, mida keegi ehk otsima tuleb, elab pärast rootslaste lahkumist sõja ajal 1943−1944 paraku vaid muuseumisäilikutes: mälestustes ja dokumentides, esemetes, mida võib saarel näha näiteks Sviby talumuuseumis ja Haapsalus Rannarootsi muuseumis. 

Aga Vormsi ei ole sugugi igav, kuigi ehedust otsivale etnograafiahuvilisele pettumus. Vormsi oma tänases loodusrikkuses ja tühjuses on müstiline, täis kunagisest elust pajatavaid lugusid ja saladusi. Tänasel saarel on üksikute põlisperede, sõjajärgsete sisserändajate, NSVLi erinevatest piirkondadest väljasaadetute ja kolhoosiaja rahva ning ettevõtlike uusasukate koosluses välja kujunenud uus omapära, kus on segunenud ääremaa mured ja võimalusterohkus, rannarootsi traditsioonide elustamise katsed ning uue aja uljus ja avantürism. 

Tänaste vormsilaste kirju taust annab nii mõnelegi võimaluse uueks alguseks. Vormsi on vabaduse saar!" ütleb Pilvre. Nagu ikka "Minu..."-sarja raamatute puhul, saab uudishimulik lugeja sellestki raamatust teada palju isiklikku ka selle autori kohta. Muu seas ilmselt sedagi, miks ta enesele kunagi "valvefeministi" tiitli võttis.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles