Kindral Tõnissoni konverents tutvustab kaitseliidu tegevust eri aegadel

Copy
Aimar Kuldvere esitles eelmisel mälestuskonverentsil enda koostatud raamatut "Kindral Aleksander Tõnisson. Mälestused". Seekord räägib ta Vabadussõja-järgsest kaitseliidu loomisest ja tegevusest Jõhvi-Narva piirkonnas.
Aimar Kuldvere esitles eelmisel mälestuskonverentsil enda koostatud raamatut "Kindral Aleksander Tõnisson. Mälestused". Seekord räägib ta Vabadussõja-järgsest kaitseliidu loomisest ja tegevusest Jõhvi-Narva piirkonnas. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Aleksander Tõnissonile pühendatud mälestuskonverents 5. novembril valgustab kindrali tegevust ja kaitseliidu ajalugu Ida-Virumaal. Konverentsi saab jälgida veebis.

"Ettekanded tutvustavad kaitseliidu tegevust Vabadussõja ja II maailmasõja vahelisel perioodil ning Eesti taasiseseisvumise järgse kaitseliidu tegevuse taastamist Ida-Virumaal," selgitas Jõhvi muuseumi seltsi juhatuse liige Anne-Ly Reimaa. Vabadussõja-järgsest kaitseliidu loomisest ja tegevusest Jõhvi-Narva piirkonnas räägib Alutaguse maleva operatiiv- ja väljaõppesektsiooni kompaniiveebel Aimar Kuldvere.

Kaitseliidu tegevusest riigivanem Konstantin Pätsi vaikival ajastul ja selle likvideerimisest annab ülevaate Toila gümnaasiumi 11. klassi õpilane Toomas Matt.

Kaitseliidu rollist Jõhvi kultuuri- ja seltsielus 1920. aastate lõpul ning 1930. aastate algul ja riigivanem Konstantin Pätsi ringsõidust Virumaal 1931. aastal räägib ajaloolane Vallo Reimaa.

Eesti kaitseliidu koostööd Soomega kuni vabaduse kaotamiseni 1940. aastal valgustab Soome instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi. Oma mälestusi kaitseliidu taasloomisest 1990. aastatel ja tegevustest 2007. aasta aprillisündmustes jagab Alutaguse maleva liige Kalev Naur.

Eesti rahvusväeosade üks loojaid ja juhte kindralmajor Aleksander Tõnisson oli Vabadussõja järel Jõhvi lähedal asuva Edise mõisasüdame omanik. Tõnisson oli kaitseministrina (1932-1933) ja kaitseministri nõukogu alalise liikmena Eesti kaitsepoliitika kujundaja. Kaitseväe teenistusest errumineku järel oli Tõnisson tegev Tartu linnapea ja Tallinna ülemlinnapeana.

Nõukogude võim arreteeris Aleksander Tõnissoni 1940. aasta detsembris Edise mõisas ja hukkas Patarei vanglas 30. juunil 1941. aastal. Jõhvi keskväljakul asub kindralmajor Aleksander Tõnissoni mälestusmärk.

Jõhvi muuseumi selts korraldab Aleksander Tõnissonile pühendatud konverentse alates 2018. aastast koostöös kaitseliidu Alutaguse malevaga. Toila spaahotellis toimuma pidanud konverentsi saab jälgida YouTube´i live-ülekandena Jõhvi muuseumi seltsi kodulehel, kus saab ka registreeruda.

Tagasi üles