Kohtla-Järve lugemissaalis saab uudistada eri põlvkondade mänguautosid

Lapsepõlve lemmikmänguasjad toovad Heli Männile rõõmsaid mälestusi ja pakuvad toredaid elamusi ka näitusekülastajatele. Foto: Irina Kiviselg / Põhjarannik

Kohtla-Järve keskraamatukogu lugemissaalis on uus väljapanek: siin saab tutvuda Heli Männi mänguasjakogusse kuuluvate eri põlvkondade mänguautodega. Sissepääs näitusele on tasuta.

Kes ütles, et tüdrukud autodega ei mängi? Kunstnik ja Tallinna Arte gümnaasiumi kunstiõpetaja Heli Mänd kummutab selle müüdi.

"Lapsena unistasin minagi autodest, aga täiskasvanud ütlesid ikka, et tüdrukud mängivad nukkudega," meenutab Mänd.

Sellest hoolimata leidus temagi mänguasjade seas autosid. Ka tema lemmik − mitte eriti silmapaistev, kuid tänini südamelähedane plastmassist kiirabiauto − on endale näitusel koha leidnud. Nagu ka Männi enda meisterdatud veduri ja vagunitega puidust rong, mis on rõõmustanud juba mitme põlvkonna jagu lapsi ning tänini suurepäraselt säilinud.

"Minu lapsepõlv möödus Kiviõlis. Lasteaias ma ei käinud, olin vanaemaga kodus ning mänguasjad olid mulle nii sõbra kui ka naabri eest. Mul oli palju mänguasju: nii omatehtuid kui ka poest ostetuid − isa tõi neid mööda Nõukogude Liitu komandeeringutes käies kaasa."

Näitusele mahtusid umbes pooled

Heli Männi kogus on viissada mänguautot, raamatukogu väikesesse saali mahtus ära umbes kolmsada. Siin on nii mootorrattad, rongid, bussid, traktorid kui isegi eelmise sajandi keskpaigast pärit kuukulgurid. Rariteetidest on näitusel väljas näiteks Eestis valmistatud puust autod, sõjaeelse Eesti Vabariigi aegne traktor-teerull, nõukogude ajast pärit automudelid, ekskavaatorid ja kraanad, Saksamaalt toodud tuletõrjeautod, kraanad ja tsemendiautod ning tee-ehitusmasinad. Siin on ka Saksa ja Inglismaa tuntud firmade uuemaid automudeleid ning mõned tänapäevased garaažid ja mänguautomaadid.

Oma lemmikutena toob Mänd välja Eesti firma Norma tooted ning samuti tema enda lapsepõlvest pärit mänguasjad. Fanaatiliseks kollektsionääriks ta end siiski ei pea ning üht või teist mänguasja meeleheitlikult taga ei aja − lihtsalt rõõmustab, kui internetis või vanakraamiturul midagi põnevat ette satub. Aeg-ajalt astub ta läbi ka kasutatud asjade kauplustest − just seal on hea võimalus oma 22 aastat tagasi alguse saanud kogu odavalt täiendada.

"Panin selle näituse kokku nõnda, et siin jaguks äratundmisrõõmu nii täiskasvanutele kui ka lastele. Tahan, et tänapäeva lapsed teaksid, millega nende vanemad ja vanavanemad mängisid," rõhutab Mänd.

Mänguautode näituse koostamisse andsid oma panuse ka raamatukogutöötajad, kes otsisid sel puhul välja ilusad ja värvikirevad eesti- ja venekeelsed autoteemalised lasteraamatud ning pusled.

Tuhandetele mänguasjadele tuleb lisa

Heli Männi kogus on praeguseks 12 000 mänguasja: osa neist pärit tema enda lapsepõlvest, osa ostetud, midagi ka kingiks saadud. Kõik nad ei mahuks majjagi ära, seepärast on Männil nende tarbeks ladu.

Männi sõnul on näituse korraldamine üsnagi vaevanõudev ja võtab mitu päeva, ent ta on valmis kulutama aega ja raha transpordile, et teisedki inimesed tema mänguasjadest rõõmu saaksid tunda.

2000. aastast saati on Mänd korraldanud oma temaatilisi näitusi 10-12 korda aastas Eesti eri paigus. Käesolev näitus on järjekorras 141. Ning juba valmistab ta ette uut väljapanekut: aprilli lõpus jõuavad Iisaku muuseumisse tema mängukarud − seal avatakse maailmakuulsa Teddy Beari kaisukaru 120. sünniaastapäevale pühendatud näitus.

"Mänguasjad on osa ajaloost ja kultuurist, olukorra peegeldus, ent samas ka laste unistused," räägib Mänd. "Lelusid ei tasu minema visata isegi siis, kui lapsed on juba suureks kasvanud. Kui nende hoiustamiseks ruumi ei ole, siis tasub neile uus kodu otsida − leidub küllaga muuseume ja kollektsionääre, kes oleksid valmis neile varjupaika pakkuma."