Näitus taluarhitektuurist Eesti filmis "Eesti. Talu. Film" on Jõhvi kontserdimajas avatud 4. maist.
Jõhvis näeb näitust filmis jäädvustatud taluarhitektuurist
Filmistseenidega, mis leiavad aset mõnes talukohas, on aegade jooksul kokku puutunud enamik Eesti režissööridest, operaatoritest ja filmikunstnikest. Ometi pole seni Eesti filmi lugu taluhoonete kaudu räägitud − ja vastupidi. Füüsilisest võttekohast on aga jäänud visuaalne jälg, mis on nähtav paljude põlvkondade publikule.
Sageli filmide keskse tegevuskohana kannab maaarhitektuur kõige erinevamaid tundeid ja lugusid. Kaadrites nähtavad talud on isiklikud, dokumentaalsed, kunstilised, sümbolistlikud ja poliitilised. Eesti filmikunstis jäädvustatud maaarhitektuuri võib pidada lausa omaette nähtuseks, mis järjepidevalt loob ja visualiseerib Eesti talukoha ja laiemalt Eesti elu ühiskondlikku arhetüüpi.
Näituse selgrooks on valitud 12 tuntud ja armastatud linateost aastatest 1927-2019. Filme saadavad filmitegijate mälestused ja mõtted, mis on kogutud intervjuude käigus. Lisaks ajaloolistele fotojäädvustustele filmivõtetest eksponeeritakse näitusel filmimeeskondade töövahendeid: kunstnike originaalkavandeid ja tehnilisi jooniseid.
Kolmest filmist on valminud ka maketid. Need on võttekohad, mis on nüüdseks jäädavalt kadunud: mahajäetud tareke filmist "Mehed ei nuta", lapsepõlves saadud filmielamusest mällu sööbinud kollide laanehurtsik "Nukitsamehest" ja innovaatilist tehnilist lahendust esindav Reinu kõrgendatud põrandaga talu "Novembrist".
Näitus valmis Eesti vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse ja Eesti filmimuuseumi koostöös ning jääb avatuks juuni lõpuni.