Mihklilaat jätkab Jõhvi 200 aastat vana laadatraditsiooni

Külli Kriis
, ajakirjanik
Copy
Suur osa müüjaid, kes on mihklilaada enda jaoks avastanud, jääbki sinna käima.
Suur osa müüjaid, kes on mihklilaada enda jaoks avastanud, jääbki sinna käima. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Laupäeval ootab Jõhvi idavirulasi ja kaugemalt külalisi juba 13. korda toimuvale mihklilaadale.

Jõhvi laadatraditsioon on 200 aastat vana, teab Anne Uttendorf, kes koos Jõhvi muuseumi seltsiga juba 13. sügist mihklilaada käima tõmbab.

Nii pikk traditsioon on väärt UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse kandmist, leiab ta. Selle jaoks tuleb muidugi kõvasti uurimistööd teha. Ja traditsiooni jätkata, nii et mihklilaata lihtsalt peab edasi tegema. Seni pole ükski aasta vahele jäänud, isegi koroonapiirangud ei heidutanud korraldajaid vahet pidama.

Sügis on laada jaoks hea aeg, ütleb Uttendorf. Juurikad on üles võetud, inimesed soetavad talvevarusid. Jahenevad ilmad innustavad käsitöötegijate kootud sokke ja kindaid hindava pilguga vaatama. Rand ja suvila enam sedapalju ei meelita, et sellepärast laadale minemata jätta.

Aia- ja põllusaadusi, istikuid ja käsitööd pakuvad müüjad selgi laupäeval. Päris mitmekesi tullakse Peipsi sibulaid müütama. On vorstid ja singid ja muud suitsutatud tooted, kala muidugi ka.

"Ega meil sel aastal midagi teistmoodi olegi kui eelmistel aastatel," jääb Anne Uttendorf mõtlema. "See on küll uus, et kell kaks annab kirikus kontserdi pärimusmuusik Mari Kalkun. Pärimusmuusikat pole meil varem olnud, soovitan kindlasti kuulama tulla."

Esimest mihklilaata korraldas Jõhvi muuseumi selts koos käsitööringiga tollase pika traditsiooniga käsitöölaada "Viru nikerdaja" kõrvalt.

Esimesel laadal võis olla vahest kolmekümne müüja ringis, nüüd on neid sada kakskümmend. Ja kiriku juurest on laat keskväljakuni laienenud. Nii et kasvanud on mihklilaat nende aastatega kõvasti.

Võrreldes algusajaga, kui laat oli vaja n-ö sisse sööta, on korraldajad kultuurilist poolt natuke tagasi tõmmanud.

"Meil ei ole selleks ruumigi," tõdeb Uttendorf. "Pealegi tulevad inimesed laadale peamiselt ikka ostma ja uudistama ning suhtlema. Sotsiaalse suhtlemise mõttes on laadal väga oluline roll: kui tahad kellegagi kokku saada, keda ammu näinud pole, tule laadale," naerab ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles