T, 21.03.2023

Järsult vananenud Alutaguse maraton muutub rahvasõbralikumaks

Erik Gamzejev
Järsult vananenud Alutaguse maraton muutub rahvasõbralikumaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Öömaratonil sõidavad suusatajad vaid pealambi valgel. Mitmel korral on osalejate seas olnud ka president Kersti Kaljulaid.
Öömaratonil sõidavad suusatajad vaid pealambi valgel. Mitmel korral on osalejate seas olnud ka president Kersti Kaljulaid. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Alutaguse maraton püüab sel aastal lühemate ja laugemate radadega meelitada osalema ka neid suusasõpru, kes varem on seda katsumust endale liiga rängaks hinnanud.

Traditsiooniliselt 11. veebruaril toimuval Alutaguse maratonil on kavas nii 43 kui ka 21 km pikkune klassikadistants tavapärase reljeefiga. Maratoni peakorraldaja Robert Peetsi sõnul osalevad põhidistantsidel suuremalt jaolt tõsisemalt treenivad harrastajad. "Kuid tahame, et maratonimelust tuleksid osa saama ka nii-öelda pühapäevasuusatajad, ja selleks oleme lisanud programmi 10 km sõidu," ütles ta.

Laugem ja lühem rada

Nagu viimastel aastatel tavaks, sõidetakse maratoni eelõhtul, reedel, 10. veebruaril ka öömaraton. See on suusasõit rajal, kus valdav osa rajast kulgeb pimedas talvises metsas vaid suusatajate pealampide valgel. Kui varem on öömaratonil kavas olnud üksnes 21kilomeetrine distants, siis sel aastal lisandub ka 10 kilomeetri rada.

Peetsi sõnul on lühemast rajast jäetud välja enamik suuremaid tõuse ja langusi. "Sõitsin ise eelmisel aastal öömaratoni kaasa ja nägin, et harjumatult pimedas on väiksema kogemusega suusatajatel tegu suuskade valitsemisega. Nüüd teeme raja laugemaks ja lihtsamaks. Ma julgen sinna ka oma 11aastase tütre suusatama saata," lausus ta.

Uuendusena saavad öömaratonil osalejad pärast distantsi läbimist kümmelda ja muljeid jagada Pannjärve suusastaadionile paigaldatavates saunades ja välivannides.

Peets loodab, et need suusasõbrad, kes esimest korda 10kilomeetrise raja suuremas seltskonnas läbi sõidavad, veenduvad, et see on neile jõukohane, ja kaaluvad järgmistel aastatel juba ka pikemate maade ettevõtmist.

Alutaguse öömaratoni ja põhimaratoni üheks tuntumaks fänniks on saanud president Kersti Kaljulaid, kes tõsise harrastajana ütles pärast öömaratoni, et tal oli kahju, et see sõit nii ruttu läbi sai, sest oleks tahtnud veel sõita. "See oli selline nõiduslik öine sõit," ütles ta, kiites osalejate sõbralikkust rajal ja talvise Alutaguse öise metsa ilu, mida ta pealambi valgusvihus püüdis rajajoone jälgimise kõrval samuti tähele panna.

Peets loodab, et sel aastal tuleb öömaratonile ligemale 300 osalejat ja laupäeval põhimaratonile ligemale 700 osalejat. Kuigi rahvaspordiüritustel osalejate arvud on pärast koroona-aastaid vähenenud, on Peetsi sõnul kuu aega enne Alutaguse maratoni registreerunuid rohkem kui varem. Osa suusatajaid osaleb mõlemal maratonil ja toob Peetsi sõnul tänu sellele lisaraha ka Ida-Virumaa turismile ja kaubandusele.

Alutaguse maraton vananes peaaegu kaks korda

Varasema arvestuse järgi pidanuks Alutaguse maraton tänavu toimuma 24. korda, lähtudes nendest kordadest, mil Eesti Põlevkivi hakkas 1980ndatel suusamaratone korraldama. Uue arvepidamise järgi on eelseisva Alutaguse maratoni toimumiskorraks märksa suurem arv 45. Maratoni teine põhikorraldaja Tiit Pekk ütles, et ta on koos Tallinna ülikooli tudengitega vanade ajalehtede kaustu sirvides avastanud, et esimene pikem ühine suusasõit Alutaguse kandis tehti juba 1962. aastal.

Kui esimene Tartu suusamaraton sõideti 1960. aastal, siis otsustasid seal osalenud Ida-Viru tulihingelised suusaentusiastid Arvi Abel ja Jüri Schmidt, kes olid sel ajal Kohtla-Järve laste ja noorte spordikooli suusatreenerid, et midagi sellist tuleks teha ka siin kandis. Nii sõidetigi teadaolevalt 1962. aastal esimene kohalik maraton marsruudil Jõhvi - Kuremäe  - Jõhvi. Stardi- ja finišipaik oli Jõhvi praegusel keskväljakul.

"Nii on täiesti põhjendatud nimetada tänavust Alutaguse maratoni 45ndaks," sõnas Pekk.

Märksõnad
Tagasi üles