Värvikirevast samovarist maitseb teegi paremini

Irina Kiviselg
, ajakirjanik
Copy
Galina Maksimova taastab vanu samovare ning muudab need kunstiteosteks.
Galina Maksimova taastab vanu samovare ning muudab need kunstiteosteks. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Jõhvi kontserdimajas on avatud Kohtla-Järve kultuurikeskuse puumaalistuudio juhendaja Galina Maksimova käsitsi kirjatud samovaride näitus. Külastajate pilku köidab ligi kolmkümmend erisugustes tehnikates kaunistatud värvikirevat samovari.

Iga käsitsi kirjatud samovar on ainulaadne.
Iga käsitsi kirjatud samovar on ainulaadne. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Esimene samovar valmis XVII sajandi alguses. Neid valmistati spetsiaalsetest sulamitest: vask, messing, hõbe − usuti, et see parandab vee kvaliteeti. Galina Maksimova sai oma esimese kirjatud samovari 1973. aastal: Krimmis pulmareisil olles palus ta abikaasal endale kingituseks samovari osta.

"Samovare pole kunagi liiga palju," on Maksimova veendunud. "Jõhvi näitusel pole väljas kaugeltki mitte kõik samovarid, mis minu käest läbi on käinud. Paljud neist on endale nüüdseks uue kodu leidnud: mõne olen ära kinkinud, mõne ära müünud − leidub teisigi sääraste "köögimasinate" huvilisi."

Samovare hakkas Maksimova ise kaunistama üle 20 aasta tagasi, kui avas Kohtla-Järvel puumaalistuudio − toona sai hobist elukutse.

Suveniirsamovarid interjööri kaunistamiseks.
Suveniirsamovarid interjööri kaunistamiseks. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Abikaasa on Galina Maksimovale tema hobis igati toeks ning aitab tal samovare puhastada ja taastada − tänu sellele ei paku need ainuüksi silmailu, vaid neist kõigist saab ka teed juua. Maksimova kinnitab, et värvikirev samovar laual ei loo mitte ainult peomeeleolu, vaid selles valminud teegi maitseb tavalisest paremini.

Maksimova korraldatud esimesel näitusel oli väljas kuus samovari, seekord on neid koos suveniirsamovaridega kokku umbes kolmkümmend − erineva kuju ja suurusega. Maksimova enda sõnul polegi talle peamine samovari valmistamise aeg, vaid eelkõige selle kuju − nõnda saab ta oma kogu mitmekesistada.

"Siin on esindatud Hohloma, Gželi, Gorodetsi, Mezenski, Vologodski ja paljud teised maalitehnikad," loetles Maksimova. "On ka Püssi oma − selle olen ma ise välja mõelnud, tuginedes olemasolevatele kaanonitele, kuid lisades neile ka mu enda kujutlusvõime väljapakutud elemente."

Samovare ostab Maksimova peamiselt kirbuturgudelt − mitte ainult Eestist, vaid ka näiteks Peterburist. Neid leidub ka antikvariaatides ja komisjonipoodides, kuid sealsed hinnad pole talle taskukohased. Mõnikord toovad kunstniku andest vaimustunud linlased pärast näitusi talle samovare ka kingiks.

Galina Maksimovat tuli näituse avamise puhul Lohusuust õnnitlema tema õpilane Natalja Tumanova, keda juhendaja samuti maalipisikuga on nakatanud ning kes tolle eeskujul Lohusuus laste kunstiringigi avas.

Jõhvi kontserdimaja direktori Mihhail Kastritski sõnul kaunistab see ainulaadne samovarinäitus kontserdimaja ning köidab kahtlemata külaliste tähelepanu. "Vaevalt kusagil mujal Eestis sellist kogu leidub," rõhutas ta.

Samovarinäitus jääb Jõhvi kontserdimajas avatuks 14. juunini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles