Saada vihje

Pika ajalooga Pika tänava rahvas ootab endale külla

Copy
Tsaariajal ehitatud maja on uhke, aga meenutab natuke naist, kes on jäänud ilma eheteta − kunagi kaunistasid kaubanduspinnaks ehitatud hoonet rõdu, kaks klaasitud verandat ja torn, mis pärast sõda lagunesid. Maja algset välimust näeb Katrin Otto käes vanal fotol.
Tsaariajal ehitatud maja on uhke, aga meenutab natuke naist, kes on jäänud ilma eheteta − kunagi kaunistasid kaubanduspinnaks ehitatud hoonet rõdu, kaks klaasitud verandat ja torn, mis pärast sõda lagunesid. Maja algset välimust näeb Katrin Otto käes vanal fotol. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Tsaariajal ehitatud Pika tänava majas nr 44 on peetud eri riigikordade ajal poodi, kõrtsi ja isegi karskusseltsi teeõhtuid. Praegu ärkab see kivist majamürakas ellu ainult Toila Pika tänava festivali ajaks, kui perenaine Katrin Otto sinna mõne nostalgianäituse üles paneb.

Üheksa-aastane Mirtel ütleb, et suur maja on väga hea, sest sinna mahub palju asju. Ema Katrin Otto lisab, et asjade puudust majas ei ole. Suur, kahest kõrvuti hoonest koosnev majapidamine on kogu aeg suguvõsa käes olnud ja seda pole vahepeal tühjaks tassitud. Vastupidi, kolme lapsega seal elades on asju kõvasti juurdegi tulnud. Nii avaneb Pika tänava lõpus tõeline varakamber, mida tänavafestivali ajal teistelegi näidata.

Käsitööveranda tegutseb majas, mis ehitati üle saja aasta tagasi suvitusvillaks.
Käsitööveranda tegutseb majas, mis ehitati üle saja aasta tagasi suvitusvillaks. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Käsitööverandal võib ühineda vaibakudumisega

Käsitööverandal saab imetleda ja kaasa osta vaipu, aga mitte ainult − soovijatel on võimalus osaleda kogukonna ühisvaiba kudumises.

Käsitööveranda perenaine Maria Ronk laotab enda kootud vaibad aiapiirdele, et need kõigile möödajalutajatele kätte paistaksid. Aga kõik on oodatud ka aeda astuma ja üle saja aasta tagasi ehitatud suvitusvillas ringi vaatama.

Soovijad saavad kangastelgedel teha mõned triibud kogukonna ühisvaipa. Teisele korrusele on üles pandud tikitud piltide näitus. Avatud on ka kodukohvik.

"Katame pika laua, kuhu võib istuda ka oma toiduga," ütleb Maria Ronk. Sealsamas pika laua taga kohtusid hiljuti Pika tänava aktiivsed elanikud, et arutada, kuidas festivali veel paremini teha. "Tahaksime osalejaid juurde leida, Pikk tänav on ikkagi pikk. Ei pea ju tervet oma maja lahti tegema, nagu meie teeme. Võib oma aeda või ükspuha mida põnevat näidata," julgustab Maria Ronk.

Tagasi üles