Rahvusvähemuste kultuurifestival seab rõhu rahvamängudele ja liikumisele

"Rahvuskultuuride loomepada" on alati rikas mitmesuguste näituste poolest, mis tutvustavad idavirulastele eri rahvaste rõivaid ja traditsioone. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Laupäeva, 23. septembri keskpäevast õhtuni podiseb Jõhvi kontserdimajas ja muusikaväljakul rahvusvähemuste kultuurifestival "Rahvuskultuuride loomepada", kus tegevust leidub nii suurtele kui väikestele.

"Loomepaja" üritustel saab mekkida eri rahvaste toite, katsuda jõudu rahvamängudes, tutvuda mitmesuguste näitustega ning teha palju muudki põnevat.

Juba praegu saab kontserdimajas tutvuda kolme põneva näitusega, mille on välja pannud oma ainulaadsete lapitehnikas esemetega kuulsaks saanud Narva käsitöömeister Natalja Kapajeva, pitsimeister Olga Kublitskaja ning Kohtla-Järve ukraina kaasmaaluse Dva Koljorõ juht Tatjana Ivuškina.

Pidu ise läheb lahti laupäeva keskpäeval: selleks ajaks on valminud rohkelt rahvusroogi, mida pakutakse väljakule paigaldatavates värvikirevates telkides. Rahvustoite saab mekkida sümboolse tasu eest ning kui miski väga meeldib, siis ka retsepti küsida − kokad oma saladusi ei varja.

Tarbitud kaloreid aitavad põletada vene, valgevene, tatari, ingerisoomlaste, ukraina ja teiste seltside ettevalmistatud rahvamängud − oma julguse, osavuse ja jõu saavad proovile panna nii lapsed kui täiskasvanud.

"Liikumisaastal püüamegi senisest suuremat tähelepanu pöörata liikumismängudele," rõhutas Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlaua liider Aleksandr Dusman.

Kõik huvilised on oodatud kinosaalis peetavale konverentsile: liikumisaastal võetakse teemaks füüsilise aktiivsuse edendamise eri vormid − traditsioonilistest tatari rahvamängudest kuni Tartu maratoni ja spordifestivalideni välja.

Esimest korda toimub festivali raames raamatuesitlus: oma luulekogu esitleb Narva arst ja juudi kogukonna aktiivne liige Feliks Šmorgun, Lydia Koidula ballaadi "Narva neitsi" on aga tõlkinud Narva lavastaja Mihhail Rumjantsev.

Kogu päeva jooksul toimuvad kontserdimajas mitmesugused meistriklassid ning rahvusvähemuste traditsioone tutvustavad ühepäevased temaatilised näitused.

Rahvuste päeva haripunktiks saab kontserdimaja suures saalis kell 15 algav ja 2,5 tundi kestev galakontsert. Aleksandr Dusmani sõnul ei hakanud nad kaugeid külalisi tänavu kutsuma ning seekord astuvad üles kohalikud tantsijad, lauljad ja kollektiivid. "Meie ümarlaud koondab ligikaudu kolmekümmend eri rahvuste kultuuriühendust ning neist igaühel on, mida näidata ja jagada. Tänu sellele tuleb kontsert dünaamiline ja ere," lubas ta.

Sissepääs kõikidele üritustele on tasuta.