AASTA ÕPPIJA LUGU ⟩ Kui libedal kukkumine vana ukse ajutiselt sulgeb, avab õppimine uusi

Pille Pärs Kohtla-Järve Karukese lasteaia õuel. "Praegu võin öelda, et olen "kohale jõudnud" ja töö lasteaias meeldib mulle," ütleb aastakümneid tantsuga tegelnud naine. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Pille Pärs (56) asus iseäranis suure hooga õppima siis, kui oli üles kasvatanud neli last ja jäi rohkem aega iseendale. "Õppides annad "biokompuutrile" oma peas pidevalt tegevust ja tänu sellele oled kaua noor," usub Ida-Virumaa aasta õppija, kes töötab õpetajana Kohtla-Järve lasteaias Karuke, juhendab kaht rahvatantsurühma ja muidugi jätkab õppimist.

Pille tegutses aastaid kultuuri- ja tantsusfääris, kuid tundis endas alati õpetaja soont. Tööalane muutus viis ta kolme aasta eest Kohtla-Järve lasteaeda Karuke.

"Rühmas on kaks venekeelset õpetajat pluss haridusministeeriumi pilootprojekti kaudu üks eestikeelne õpetaja − mina −, kes räägib hommikust õhtuni eesti keelt. Praegu võin öelda, et olen "kohale jõudnud" ja töö lasteaias meeldib mulle."