Kohtla-Järvel ja Narvas etendub ühe linna hävitamise lugu

Vanad fotod kannavad tagasi minevikku. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Kohtla-Järve kultuurikeskuses ja Vaba Lava Narva teatrikeskuses saab sel nädalal vaadata ühe linna hävitamise lugu "Narva − linn, mille me kaotasime".

Sõjaeelne Narva oli väga ilus linn, barokse vanalinna, kultuurielu ja inimestega − tõeline Põhjamaade pärl. See oli kaubanduse ja kaupmeeste, vabrikute ja tööliste linn. Piirilinn, mille tänavatel võis kuulda eesti, vene ja rootsi keelt. Mis on sellest Narvast saanud? Mis juhtus 1944. aasta 6. ja 7. märtsil? Kes võttis vastu otsused Narva maatasa pommitada ja asendada unikaalsed ajaloolised hooned vaid mälestustega neist? Tulemerest tuhaks saanud linn lükati kokku kui ehituspraht. Aga millised olid need inimesed ja nende lood, kes elasid Vana-Narvas?

Julia Augi dokumentaallavastus "Narva − linn, mille me kaotasime" põhineb dokumentaalmaterjalidel, narvalaste mälestustel ja linnalegendidel ning otsib inimsaatuste ja ajaloosündmuste kaudu vastust aastakümneid kummitanud küsimusele, kes ja miks ajaloolise linna hävitas.

Lavastuse avaosas kõlavad ekraanilt lühiintervjuud Narva elanikega: nad kõnelevad, mida nad sõjaeelsest Narvast teavad ja mis toonase linnaga nende arvates juhtus. Seejärel astuvad lavale näitlejad, kes esitavad Julia Augi kogutud lugusid linna pommitamisest ja elust hävitatud Narvas.

Augi sõnul soovib ta selle lavastusega linnale tagasi anda tema mälestused ja endise välimuse, sest sellel, kes ei mäleta oma minevikku, ei saa olla ka tulevikku.

"Narva − linn, mille me kaotasime" esietendus aasta tagasi Vaba Lava Narva teatrikeskuses täissaalile.

Kohtla-Järvel saab etendust näha reedel, 1. detsembril ja Narvas laupäeval, 2. detsembril algusega kell 19.

Etendus "Narva − linn, mille me kaotasime" on eesti keeles ja venekeelsete subtiitritega, pilet maksab 14-20 eurot.