Metskitsedel läheb kehvasti, sest suurkiskjatel läheb väga hästi

Külli Kriis
, ajakirjanik
Copy
Ilveste hea käekäik ei pruugi pikalt kesta, sest metskitsi jääb üha vähemaks ja huntide arv kasvab.
Ilveste hea käekäik ei pruugi pikalt kesta, sest metskitsi jääb üha vähemaks ja huntide arv kasvab. Foto: Pixabay

Suurkiskjate arvukus on viimase kümnendi rekordtasemel, kuid metskitsel oluliselt langenud.

Keskkonnaagentuuri värske raporti järgi elas Eesti metsades eelmisel aastal 10 000−11 000 põtra, pisut vähem kui aasta varem. Põdralehmad sigisid küll hästi, ent asurkonna juurdekasv jäi kesiseks. Selle peamine põhjus on suurenenud kisklussurve, mida põhjustasid enamjaolt hundid.

Oluliselt rohkem on kahanenud metskitsede arvukus: tänavuse aasta algul oli neid vaid 65 000-80 000, umbes poole vähem kui kolm-neli aastat tagasi.

Tagasi üles