Kuidas bolševikud Pagarilt minema kihutati
Lisatud pildigalerii

Pealetungijatel tuli sel aastal kahlata läbi põlvist saadik ulatuva lume.

FOTO: Matti Kämärä

Pühapäeval tulid sajad inimesed jälgima sada aastat tagasi Vabadussõjas toimunud Pagari lahingu taaslavastust − selles lahingus kihutas eestlastest ja baltisakslastest koosnenud Balti pataljon Pagari mõisast minema bolševike väeüksuse.

Ligikaudu veerand tundi kestnud lahingulavastuses tungis kaitseliitlastest koosnev Balti pataljon turmtuld andes Pagari peale Tartu-poolsest suunast. Narva sõjaajalooklubi liikmetest koosnev bolševike üksus püüdis rünnakut tõrjuda kuulipilduja tule toel mõisa taga oleva pargi servast, kuid nad olid sunnitud taganema.

Osalejad muutuvad aina ajastutruumaks

Pealetungijate ridades lavastuses osalenud eelmisel nädalal aasta kaitseliitlaseks valitud Arvid Siilak sõnas, et kuigi Pagari lahingu taaslavastus ei toimunud esimest korda, kulub selleks valmistumiseks ikkagi nädalaid. "Aastad pole vennad. On vaja olukorraga tutvuda, uurida ilmateadet. Seekord oli näiteks lund põlvest saati," tõi ta näite. 

Kui Alutaguse malevas on Siilaku sõnul hoiul päris korralik laskekorras vintpüsside kogu, siis ajastutruud riided on iga mees ise otsinud. "Kes on leidnud vanaaegse kasuka, kes mütsi, kes käpikud. Püüame omaaegset ehedust jälgida nii palju kui võimalik," ütles ta, märkides samas, et küllaltki keeruline on leida vanadele vintpüssidele paukmoona. "Igale mehele anti välja 15 padrunit."

Kaitseliidu Alutaguse maleva Jõhvi malevkonna endine pealik Einar Juuse, kes tuli 2007. aastal koos Pagari seltsimaja tollase juhi Ege Roosimäega mõttele ajaloosündmuste mäletamise nimel taaslavastada esimest korda Pagari lahing, tundis heameelt, et kuigi lahingu stsenaarium on iga kord ju sama, on võitlejate väljanägemine muutunud aina ajastutruumaks. "Esimestel kordadel olid vormid üsna juhuslikud, kes oli laigulises, kes niisama rohelises riietuses," sõnas ta.

Kaitseliidu Alutaguse maleva pealik major Mati Kuusvere ütles, et taaslavastuses osales üle paarikümne mehe − nii palju vabatahtlikke tahtis kokku tulla.  "Malevas on tavapärane väljaõppe koormus suur, aga meil on seltskond, kellele meeldib lisaks osaleda ka sellistes lavastustes," märkis ta. 

Lavastustetihe jaanuar

Kuusvere ütles, et Pagari lahingu teeb Eesti ajaloos eriliseks, et selles võitlesid kõrvuti eestlastega punaste vastu ka baltisakslased. "See näitabki, et Eesti riik on loodud kõigile inimestele, kes siin elavad," sõnas Kuusvere, tuues esile, et ka lahingu 100. aastapäeval olid Pagaril nii külalised Ukrainast kui ka meie liitlased Suurbritanniast, kes näitasid Pagari rahvamaja ees huvilistele oma suurt lahingumasinat. 

Bolševikke etendasid Pagaril põhiliselt Narvas tegutseva sõjaajalooklubi liikmed. Jaanuari jooksul oli see neile juba neljas kord lahingu lavastuses osaleda. Klubi liikme Vladislav Kanguri sõnul teevad nad seda suurima rahuloluga. "Meie riigi 100 aasta juubel on harukordne sündmus. Seepärast peame oma ajalugu tundma ja selle üle uhked olema. Uhke tasub olla mitte ainult võidetud lahingute üle, vaid ka meie kultuuri, teaduse ja eesti vaimu üle," ütles ta. 

Valmistumine nendeks lahinguteks ei nõua tema sõnul palju. "Tuleb vorm korda teha ja puhastada relva. Kõige tähtsam on tulla välja hea tujuga ja rõõmsa teadmisega, et teeme vajalikku asja," ütles ta. "Annaks jumal, et oleks võimalus tähistada ka Eesti Vabariigi 1000 aasta juubelit!" 

Pärast taaslavastatud lahingu lõppu liikusid mõlemal poolel osalenud võitlejad rongkäigus Pagaril asuva mälestusmärgi juurde ja panid sinna pärjad.

Tagasi üles