Saunamaraton esitab väljakutse kehale ja vaimule

TEHTUD!: Endine motosportlane Jana Raudvere leiab, et nii krossirada kui ka jääauk on toredad kohad. Taamal Orava talu haagissaun. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

"Elu esimene maraton on tehtud ja kohe alla nelja tunni," lõõbivad Voka ja teadaolevalt Ida-Virumaa esimese saunamaratoni lõpetajad. Selja taga on viis sauna ja jääauku.

Saunamaratoni eesmärk on propageerida talisuplust ja leida uusi harrastajaid ning ühtlasi tähistada vastlapäeva. Selleks on Voka paisjärve peal ja ääres köetud kuumaks viis sauna. Võistlustulle sööstab kümneminutilise intervalliga seitse võistkonda. Igale higistamiskorrale järgneb jäine kümblus. Alles siis võib edasi liikuda. 

Kuidas vormi saada? 

Olen just lugenud ühe treeneri soovitust, et kui tahad nautida suusamaratoni, siis suusata enne 300 kilomeetrit. Kuidas aga valmistuda saunamaratoniks ning kui palju tuleks enne koguda sauna- ja jääaugu kilomeetreid? Selle kohta veebiavarustes häid soovitusi ei leia. Nii tuleb lihtsalt loota, et Voka talisuplejate seltskonnas veedetud viis pühapäeva on andnud piisavalt hea vormi.

KASULIK LEID: Pisikese, mesitaru meenutava sauna omanik Aivar Mehide võtab tänuga vastu jääaugust leitud kirve. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Tiimikaaslasel, Toila gümnaasiumi huvijuhil ja õpetajal Maire Aulil on käes paremad kaardid − tema alustas talisupluse hooaega juba mullu oktoobris, kui Vokas toimus esimene ühissuplus.

Järgmine kord tuleks teha ka selline jääauk, kus saaks ujuda. 

Marko Sandre

Igas võistkonnas peab olema ka üks liige, kes pole varem talisuplusega Voka paisjärves tegelnud. Meie võistkonnas on selleks Järve gümnaasiumi abiturient Jürmo Rooma. Ta pole varem käinud ei Voka ega üheski teises jääaugus; see-eest on tegelnud suusatamise, orienteerumise ja korvpalliga.

"Teen kõike, mis ette jääb," on noormees avatud uutele väljakutsetele. "Saunamaratoni pakkus välja isa. Ta ise ei tahtnud tulla ja sokutas mind. Ei tundugi nii külm, kui arvasin," kommenteerib Jürmo kahe jääaugu vahepeal.

TEISTMOODI JÄÄSUPLUS: Et järgida saunamaratoni reeglit ja end lõuani vette kasta, tuli telksauna juures kas selili või kõhuli heita. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kaasvõistlejad on tõelised sportlashinged − nii liigume ühest saunast teise joostes. Alustame ja lõpetame esimesena. Aeg − 34 minutit − jääbki päeva kiireimaks.

Nelja minutiga alistatud meeskond Hüljes ja Rott tähendab hiljem ilmselt kadedusest, et võitma peaks hoopis see tiim, kes on olnud kõige kauem teel ehk peab kõige pikemalt välistingimustes vastu. Kaotatud minuteid põhjendatakse sellega, et Orava talu haagissaun olla nii hea, et seal käidi kohe kaks korda.

Priit Orava ehitatud kollane saun püüdis pilku ka veebruaris Otepääl, kus peeti kümnendat Euroopa saunamaratoni. Seal käis muidugi vihtlemas kordades rohkem saunalembe. Pikkade traditsioonidega üritusel läks tänavu rajale 188 neljaliikmelist võistkonda, kes pidid aja peale läbima 19 erisugust saunapunkti. Võistkonnad said kaasa orienteerumiskaardid ja kõigil tuli leili võtta vähemalt kolm minutit.

Viru spordiklubi ning Toila valla spordi- ja kultuurikeskuse korraldatud saunamaraton Vokas alles loob oma traditsioone. Seekord oli igaühe enda otsustada, kui kaua saunalaval passida. Ainus reegel oli, et järgmisesse sauna võis minna siis, kui kogu võistkond oli end lõuani vette kastnud.

Järgmine kord suuremalt

"Järgmisel aastal tuleks pikemalt valmistuda ja asi suuremaks teha," arvab Viru spordiklubi üks eestvedaja Marko Sandre, kes peab esimese korra osalejate arvu "päris uhkeks". "Saunu võiks juurde tulla, ka kodusaunu. Samuti peaks olema joogipunkt ja mingi meelelahutus. Ja tuleks teha selline jääauk, kus saaks ka ujuda."

Seekord oli mõnes kohas tegu, et isegi vette kastmiseks parajat auku saagida. 

"Jää oli nii paks, et üks saag väsis täitsa ära. Teisega sain ikka augu sisse," pajatab Aivar Mehide. Kirglik talisupleja ise saunamaratonil ei võistle, sest on pannud teiste jaoks püsti pisikese, mesitaru meenutava haagissauna. Nii peab ta hoolitsema selle eest, et kuumust jätkuks viimase osalejani.  

PINGVIINIDE JÄRELKASV: Toila gümnaasiumi lippu hoiavad kõrgel Georg Markov, Mattias Ilmjärv ja Ravel Leisalu. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

"Tegelikult ei peagi saun olema väga kuum, vaid parajalt kuum. Siin soojened tasapisi üles," kiidab tillukest sauna Urmas Jõeäär, kes on tulnud saunamaratonile otse Portugalist, kus ta praegu töötab, nautides boonusena talv läbi ookeanis ujumist. Samamoodi kiidab ta heaks Viru spordiklubile soetatud telksauna. "Tellisin selle, aga ise polnudki saanud kordagi käia. Väga hea saun on!"

Telksaunast ei oska palju oodata, aga kes on seda kogenud, teab paremini. "Telksaun oli minu lemmik. Seal visati leili nii, et pidin kõhuli viskama," naerab Jana Raudvere, kes on tulnud töökaaslase kutsel saunamaratonile Tallinnast.

Jana on pärit Orult ja endine kõva motosportlane.

Kumb on ekstreemsem, kas krossirada või jääauk? "Jääaugus ei olnud enne käinud ja kerge hirm oli ikka nahas. Aga mõlemad on toredad," ütleb Jana ja lubab otsida talisupluse võimalusi ka kodu lähedal. Saunamaraton oli aga hea põhjus kunagisse kodukanti sõita.

"Kõik jäite ellu" 

Saunamaratoni peakohtuniku Juhan Neilandi valvekord lõpeb, kui kõik maratoonarid finišisse jõuavad. Mees, kes juhib vägesid kuival maal ja ise jääauku ei roni, kuulab huviga teiste muljeid. "Aga kõik jäite ellu − see on põhiline!" kommenteerib ta, turgutades lõpetajaid kuuma tee ja kringliga.

"Väga vinge oli!" kallistab Sirje Maala peakohtunikku. "Alguses pelgasin, kas ma ikka hakkama saan − nii pikk distants ja äkki hakkab külm. Aga hirm oli asjatu." 

Uurin Toila valla spordi- ja kultuurikeskuse juhatajalt Peeter Söödilt, kas saunamaraton on ikka õige sport.

"Kõik, mis on seotud liikumisega, on sport," kinnitab Sööt, kes on ka ise äsja saunamaratoni läbinud. "Miks on soomlastel sporditegemise statistika nii suur? Sest isegi kui inimene töötab metsas ja peab palju liikuma, läheb ta juba tervisesportlasena kirja." 

Voka ühised talisuplused jätkuvad ka pärast saunamaratoni ja tervis tuleb, mis mühiseb.

Maire Aul võib end nüüd lugeda aastaringseks suplejaks. "Muidu alustasin ujumishooaega kohe, kui tiigilt jää kadus, ja lõpetasin, kui hommikud läksid sügisel pimedaks − tavaliselt õpetajate päeva paiku. Aga seekord talv vahele ei jäänudki."

Aul usub, et karastamine mõjub hästi nii kehale kui ka vaimule. "See lülitab murenupud välja ja on minu aeg, kui pole kaasas ei kooli- ega kodutööd. Ja perearsti juures olen harv külaline. Terves kehas terve vaim!"