Signe Valsberg ja Ain Kiisk – vastuvoolu ujujad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Signe ja Ain ütlevad, et tunnevad end Toilas nii, nagu oleks siin kogu aeg elanud.
Signe ja Ain ütlevad, et tunnevad end Toilas nii, nagu oleks siin kogu aeg elanud. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Toilasse pargikohvikut pidama tulnud Signe Valsberg ja Ain Kiisk on nüüd täisajaga idavirukad. Toila tõmme osutus nii tugevaks, et pere müüs oma kodu Tallinna lähedases Vääna-Jõesuus ja rajas selle Toilasse. Pereärina edendatakse nüüd Oru pargis kohvikukultuuri, aga selle kõrval jätkab Signe ka koolitajatööd, mida ta teeb üle Eesti. 

Mäletan, et alustasite miinimumprogrammiga: hoida kohvik suvel lahti ja lennata sügisel rändlindude kombel koju tagasi. 

Signe: Esimene suvi oli n-ö proovisuvi, mille järel otsustasime, et ostame rendilepingu BBQ Cateringilt välja − meile hakkas siin kohe meeldima. Üürisime suvel Toilas korterit ja mõtlesime: mine tea, äkki kunagi? Teisel suvel hakkasime juba mõlgutama kolimise mõtteid. Pidime ju arvestama ka Miiaga [tütar õpib praegu Toila gümnaasiumis 6. klassis]. Ta sai seda mõtet kaks aastat marineerida ja siis oli tulemine pehmem. 

Tagasi üles