VKG vaidleb kindlustusega aastatetaguse põlengu pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VKG kaotas kohtulahingu Saksa kindlustusfirmaga, kus vaidlus käis selle üle, kas kohtuprotsess hüvitise maksmise üle peaks toimuma Eestis või Saksamaal.
2009. aasta märtsiööl toimus ühes VKG tootmishoones plahvatus, mis hävitas 26 meetri kõrguses hoones asunud peenkemikaalide tootmise. Plahvatas tootmisprotsessis kasutusel olnud tolueenimahuti. Tulekahju ja plahvatuse tagajärjel varisesid sisse neljakorruselise tootmishoone katus ning ülemine korrus. Inimesed tookord kannatada ei saanud.
Põlenud peenkemikaalide seadmel toodeti väga kõrge puhtusastmega ainet 2-metüülresortsiini, mida kasutatakse näiteks kosmeetikatööstuses juuksevärvide komponendina, aga ka autorehvide tootmisel. VKG investeeris väliselt suhkruga sarnaneva põlevkiviõli tootmisjääkidest saadava kemikaali tootmisliini ligi 20 miljonit krooni, mis praegu kehtivasse valuutasse ümberarvestatuna on umbes 1,3 miljonit eurot.
Tookord kinnitas ettevõte, et kuna kogu VKG vara on kindlustatud, siis peaks õnnetusest tekkinud otsesed kahjud korvama kindlustusfirma.
Kõrge omavastutus
Ent ettevõte kindlustusega siiski kokkuleppele ei jõudnud.
"Lepingu järgi oli VKG-l väga kõrge omavastutuse määr − 1,2 miljonit eurot. Kindlustusfirma arvestas kahju oma metoodika järgi ning sai tulemuseks, et kahju ulatus on 2000 eurot väiksem kui omavastutuse määr," põhjendas VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa kohtusse minekut.
2013. aastal esitas VKG Viru maakohtule hagi Saksamaa kindlustusfirma Schwartzmeer und Ostsee Versicherungs-Aktiengesellschaft Sovag vastu nõudega tuvastada kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suurus taastamisväärtuse alusel summas 3,2 miljonit eurot ja välja mõista kostjalt laenu andnud panga kasuks kindlustushüvitis 2 miljonit eurot. Alternatiivina soovis VKG, et kohus tuvastaks kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suuruse jääktaastamisväärtuse alusel summas 1, 8 miljonit eurot ja mõistaks kostjalt panga kasuks välja 640 000 eurot.
Ent esmalt sai põhilise kohtuvaidluse objektiks punkt, mis lisati kindlustuslepingusse vähem kui aasta enne põlengut − vahekohtu kokkulepe. See kokkulepe tähendab, et erimeelsuste korral ei minda mitte tavakohtusse, vaid vahekohtusse ehk arbitraaži, mille otsus on lõplik ja vaidlustamisele ei kuulu.
Vaielda tuleb Saksamaal
VKG taotles selle vahekohtu kokkuleppe kehtetuks tunnistamist ja asja arutamist Viru maakohtus, kindlustusfirma vaidles sellele vastu. VKG arvates on vahekohtu kokkuleppe punkt liiga üldsõnaline ning pole aru saada, missugune vahekohus seda arutama peaks − Saksamaal on neid kümneid. Ja just asja arutamist Saksamaal ja Saksa seadustele tuginedes taotles kindlustusfirma.
Nii Viru maakohus kui Tartu ringkonnakohus leidsid, et kuna lepingus sisaldub vahekohtu kokkuleppe punkt, siis tulebki asi viia vahekohtusse. Kui aga maakohus leidis, et vaidluses tuleb rakendada Eesti õigust, siis ringkonnakohtu arvates peab kohtupidamine aset leidma Saksamaal sealsete seaduste järgi.
VKG kaebas ringkonnakohtu otsuse riigikohtusse, ent riigikohus ei võtnud sel nädalal kaebust menetlusse, mis tähendab, et otsus on jõus ning kohtuvaidlusi tuleb hakata pidama Saksamaal.
"Me ei tahtnud Saksamaale minna, sest kohtuskäimine seal on liiga kallis. Aga me pole veel otsustanud, mida teha, kas minna Saksamaale vaidlema või hagist üldse loobuda," sõnas Rohumaa.