Töötukassasse pöördub üha rohkem tervisekahjustusega inimesi
23. aprill 2015, 22:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui mullu oli Ida-Viru registreeritud töötutest erivajadustega kliente 8 protsenti, siis praegu 13 protsenti. Tervisekahjustusega inimesed on asunud aktiivsemalt tööd otsima juba enne töövõimereformi käivitumist.
Sealjuures ei saa töötukassast abi mitte üksnes erivajadustega töötud, vaid ka töötavad inimesed. Jaanuaris pöördus Jõhvi büroosse Iisaku valla mesinik Ardo Lilium, kes luges sellest võimalusest töötukassa kodulehelt.
Ta uuris, kas oleks võimalik saada mesitarude teisaldamiseks kasutatavat tõstukit. Kuna mehe käed korralikult ei tööta, lootis ta, et abivahend teeks mesinikutöö oluliselt lihtsamaks.
"Üks mesitaru korpus kaalub 20-25 kilo ja neid on vaja pidevalt tõsta," selgitas ligemale 150 perega mesinik.
Paar nädalat tagasi sai Lilium 2784 eurot maksnud masina kätte. "Tõstuki juhtimine on lihtne, pean sellega lihtsalt kohanema," tõdes ta.
Jõhvi büroo juhtumikorraldaja Marje Kullerkupp ütles, et abivahend on antud tasuta kasutamiseks kolmeks aastaks. Seejärel saab lepingut pikendada.
"Minule oli see esimene kord ajada abivahend välja töötavale inimesele ja mul on hea meel, et Ardo meie poole pöördus. Kõigepealt tuli teha töökoha hindamine, et selgitada välja, milleks tõstukit vaja on − Ardol on puugihammustuse tagajärjel 80 protsenti töövõimetust."
Asjaajamine võttis üksjagu aega, näiteks ei tee töötukassa oste välisfirmadelt ja tõstuki soetamiseks tuli hankega leida vahendusfirma. "Tundus, et Ardo oli vahepeal juba lootust kaotamas, aga mina innustasin, et ärme jäta asja katki," rääkis Kullerkupp.
Praegu tegeleb juhtumikorraldaja lugemisteleviisori hankimisega pillimehele ja ringijuhile, kellel on tugeva nägemiskahjustuse tõttu 100protsendine töövõimetus.
Tulekul uued teenused
Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna juhataja Sirlis Sõmer-Kull ütles, et ehkki puuetega inimestele on olemas spetsiaalsed teenused, on neile avatud kõik tööturuteenused. "Paljud neist saavad tööle ka näiteks koolituse, tööpraktika või tööharjutuse kaudu. Vajadustest lähtuvalt otsustatakse, mis inimest kõige paremini tööle aitab. "
Praegu pakub töötukassa erivajadustega inimestele tööruumide ja -vahendite kohandamist, tööks vajalikku tehnilist abivahendit ja võimalust töötada tugiisikuga. Samuti abistatakse erivajadusega töötuid tööintervjuul ja tööandjale võidakse hüvitada töövõimekaoga töötaja koolituskulud.
Järgmisel aastal käivituva töövõimereformi raames valmistab töötukassa vähenenud töövõimega inimestele ette uusi teenuseid: tööalast rehabilitatsiooni, kaitstud tööd, kogemusnõustamist ja töölesõidu toetust.
Sõmer-Kull selgitas, et tööalane rehabilitatsioon tegeleb inimese sotsiaalsete oskuste ja töövõime arendamisega, sobiva töö väljaselgitamise ja töökoha kohandamisega.
"Kaitstud töö on mõeldud inimestele, kes ei saa töötada avatud tööturul või kellel on sinna jõudmiseks vaja harjutada. Olemasolevatest teenustest sarnaneb see kõige rohkem tööharjutusega."
Kogemusnõustamist hakkavad osutama inimesed, kes on samasuguse puude ja tervisehäirega nagu klient ning läbinud sellekohase koolituse. "See on võimalus puuetega inimeste organisatsioonidele," märkis Sõmer-Kull.
Töölesõidutoetus on aga mõeldud inimestele, kes ei saa oma terviseseisundi tõttu kasutada ühistransporti.
Praegugi palju võimalusi
Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk ütles, et erivajadustega inimestel tasub end arvele võtta juba enne töövõimereformi ja uute teenuste käivitumist.
"Räägime kõikvõimalikel infopäevadel sotsiaaltöötajatele, et kui nad teavad kedagi, kes tahaksid tööle minna ja vajavad selleks oma erivajaduse tõttu abi, siis töötukassal on juba praegu palju teenuseid ning võimalusi selliseid inimesi aidata. Otsustasime, et me ei hakka töövõimereformi ära ootama, vaid abistame neid inimesi kohe. Meil ei ole suhtumist, et kui palk tõuseks või saaks pruuniks 2. juuniks, küll siis teeks!"
Teelahk lisas, et tänu sellele on viimasel ajal tulnud arvele märkimisväärselt palju erivajadustega inimesi − praegu on nende arv 878.
"Kõige rohkem aitame erivajadustega inimesi tööle täiesti tavaliste teenustega. See on ikkagi müüt, et vähenenud töövõimega inimesed pole nagu päris inimesed. Ega enamiku puhul, kellele on töövõimetusprotsent määratud, seda palja silmaga ei näe."
Teelahk märkis, et tööle õnnestub aidata ka inimesi, kelle töövõimetus on hinnatud sajaprotsendiliseks. "Näiteks oli meil Narvas klient − kõrgharidusega nutikas noormees −, kellel on tugev nägemispuue, aga kes saab suurepäraselt teha telefoni teel müügitööd. Kui helistab inimene, kes pakub mingit teenust või müüb midagi, siis meile pole ju oluline, kas ta näeb või kui palju ta kaalub."
Praegu on Ida-Virumaal arvel ligemale 6500 inimest. Töövõimereformi tagajärjel paari aastaga töötute arv kahekordistub ja suurema osa klientidest hakkavadki moodustama mittetöötavad osalise töövõimega inimesed, kes end arvele võtavad.
Suurema hulga klientide teenindamiseks võetakse oktoobrist Ida-Virumaa osakonda tööle 16 uut juhtumikorraldajat; konkursid kuulutatakse välja lähikuudel.