Narva "(Eel)arvamusfestivali" põnev kava sai lukku

Teet Korsten
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks oodatumaid esinejaid kireval "(Eel)arvamusfestivalil" on Eestis pelgupaiga leidnud legendaarne muusikakriitik Artemi Troitski.
Üks oodatumaid esinejaid kireval "(Eel)arvamusfestivalil" on Eestis pelgupaiga leidnud legendaarne muusikakriitik Artemi Troitski. Foto: Matti Kämärä

30. mail toimub Narva linnuse kõrval lossipargis esimest korda "(Eel)arvamusfestivali" nime all intellektuaalne pillerkaar, mille kirev esinejaskond tõotab intriige ja ajuraginat.

Ago Gaškov juhib paneeli, mille teema on "Kas inimesele on võimalik luua inforuumi või loob inimene inforuumi ise?".

Põnevad esinejad

Seal saavad sõna sellised tegelased nagu peatse venekeelse kanali ETV+ juht Darja Saar, infosõja spetsialist Ilmar Raag, teenekas analüütik Oleg Samorodni, särav ajakirjanik Natalja Kitam ja pikka aega ERRis ametis olnud Maksim Rogalski, kes äsja kandideeris IRLi ridades riigikokku.

Gaškov ütles, et püüab moderaatorina teada saada, kuidas tagada, et inforuum kohalike eestlaste ja venelaste vahel kattuks senisest rohkem, aga samas säiliks Eesti suuremaid väärtusi  täiesti vaba meedia.

"Meil on erakordselt head võimalused infot leida, meil ei piirata ligipääsu avalikule infole. Küsimus on, kuidas tagada see, et eri kultuuritaustaga inimesed tunneksid üksteist paremini, kui nad seni on tundnud, ja riik ei takistaks info vaba levikut. Praegu on nii, et see, kas inimene saab info kätte või mitte, sõltub temast endast: mis keeli ta valdab, kuidas ta oskab infot otsida," rääkis Gaškov.

Teenekas ajakirjanik, kes praegu on ametis Ida-Viru maavanema nõunikuna, lisas, et tema paneeli kõnelejad on osaliselt tema enda kutsutud ja teised olid paneelis juba olemas  enne, kui sai selgeks, kes paneeli juhib. Gaškov lisas, et väga oleks tahtnud saada paneelis osalema Margarita Kornõševat, aga ei leidnud tema kontakti. Kornõševa oli tuntud oma Putini-meelsete lugudega venekeelses Delfis  kuni ta koondati.

Gaškov ütles, et kindlasti tahaks ise kuulata "(Eel)arvamusfestivali" kell 12.10 avavat paneeli "Väljakutsed, millega seisavad silmitsi kultuuri- ja ühiskonnategelased", kus arutlevad Artemi Troitski ja Vasja Oblomov.

Tõotab intriigi 

Viimane kannab kodanikunime Vassili Gontšarov, on sündinud 1984. aastal ja on 1999. aastast bändi Tšeboza solist. Oblomov oli üks vähestest vene muusikutest, kel jagus julgust Putini-vastase opositsiooni korraldatud miitingutel esineda. Näiteks esitas ta 21. detsembril 2011 miitingul "Ausate valimiste poolt" Sahharovi prospektil laulu "Millest algab kodumaa".

Troitski-Oblomovi arutelu fookuses ongi muusika roll ja nüüdisaegse vene meedia hetkeolukord, samuti käsitletakse kunstitegelaste reaktsiooni Venemaa poliitilises elus toimuvatele sündmustele ning üha suurenevale tsensuurile.

Narva kolledži õppedirektor Aet Kiisla juhib paneeli "Vene kool Eestis", kus osalevad näiteks haridusspetsialistid Eduard Odinets ja Irene Käosaar, inimõiguste spetsialist Kristina Kallas, Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Triin Ulla ning ennast vene ombudsmaniks Eestis nimetav Sergei Seredenko.

Aet Kiisla ütles, et temal endal oleks huvitav kuulata Gaškovi juhitavat inforuumi arutelu. "Kuidas neid venelasi ikka kindlasse ruumi suunatakse, et "näe, siin on sulle ettenähtud info, ära sa eestikeelsesse inforuumi oma nina topi". Ma muidugi liialdan, aga minu arvates on eraldi kanali loomine integratsioonile vastassuunaline tegevus. Kuidas tekib ühine inforuum, kui loome eraldi kanali? Loodan, et mind veendakse, et mu eelarvamus pole õigustatud," rääkis Kiisla.

Õppedirektor ütles ka, et keelt, milles räägitakse, ei taha liigselt ära reguleerida. "Mina oma arutelus osalejaid olen valmistanud ette, et jutt võib olla eesti ja/või vene keeles. Eelkõige sõltume publikust. Minu poolest võiks igaüks rääkida emakeeles. Arusaamise tasemel on enamikul inimestest ka teise keele oskus olemas," ütles Kiisla.

Traditsioon?

Arvamusfestivali piirkondlike eelürituste idee tekkis üle-eestilise festivali korraldaja Maiu Uusi sõnul eelmisel aastal, kui tagasisideuuringust tuli välja, et umbes pooled festivalil osalejatest tulid Tallinnast, 15 protsenti Järvamaalt ja sama palju Tartust. Mujalt maakondadest oli osalejaid vähem.

"Kuna soovime arvamusfestivalil augustis kohata inimesi Eesti eri paikadest, siis tekkis mõte festivali ideed tutvustada ka mujal Eestis. Ida-Virumaa on üks neist piirkondadest, kust siiani on Paidesse arvamusfestivalile tulnud üksikud inimesed. Siis lugesime uuest Ida-Viru maakondlikust arengukavast välja, et maakonda soovitakse tuua uusi kodanikualgatusi ja -ettevõtmisi. Arvamusfestival on väga uus nähtus Eesti ühiskonnas ning nii leidsimegi Ida-Virumaaga kokkupuutepunkti ja võimaluse koostööks," rääkis Uus.

Kokku käsitletakse "(Eel)arvamusfestivalil" kuut teemat  kahel laval korraga. Kogu kava näeb veebiaadressil http://www.arvamusfestival.ee/arvamusfestivali-kava-narvas/. Festival toimub kella 12-18.30 Hermanni kindluse kõrval lossipargis.

Lisaks on Narva "(Eel)arvamusfestivalil" alates kella 11 Narva kolledži lastealal avatud uue loodava telekanali ETV+ laboratoorium, integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse (MISA) infopunkt ja Postimehe kohvik.

Kõik osapooled loodavad, et Narva "(Eel)arvamusfestivalist" saab traditsioon.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles