Enamik Jõhvi saadikuid pooldab uut koolimaja

Majandusliku analüüsi kohaselt tuleks Jõhvi vene põhikooli rekonstrueerimine poole odavam kui vana hoone lammutamine ja uue koolimaja ehitus.

FOTO: Peeter Lilleväli

Jõhvi vallavalitsuses valminud analüüsi järgi oleks Jõhvi vene põhikooli rekonstrueerimine poole odavam kui vana hoone lammutamine ja uue koolimaja ehitus, ent enamik volikogu liikmetest toetab viimast varianti.

Volikogu liikmed said eelmisel neljapäeval toimunud istungil võrdleva majandusliku analüüsi Jõhvi vene põhikooli rekonstrueerimise või uue koolihoone ehitamise eeldatavast maksumusest. Analüüs peaks olema abiks seisukoha kujundamisel, kas vene koolimaja ümber ehitada või praegune õppekorpus lammutada ja selle asemele uus ehitada.

Eeltöö on vajalik, sest vald kavatseb esitada taotluse haridus- ja teadusministeeriumi kureeritava koolivõrgu korrastamisele suunatud meetmesse, kus ühe haridusobjekti jaoks saab küsida kuni 5 miljonit eurot.

Arvestades haridus- ja teadusministeeriumi pinnanormatiive, vajaks Jõhvi vene põhikool 550 õpilase korral ligi 5000 ruutmeetrit, mis tähendab, et olemasoleva kooli pinda tuleb vähendada umbes 1700 ruutmeetrit. Rekonstrueerimise korral eeldab see kas õppekorpuse neljanda ja kolmanda korruse või ühe tiiva lammutamist, seisis vallavalitsuse liikme Urmas Aunapi koostatud analüüsis.

Tööde eeldatava maksumuse arvestamisel on aluseks võetud viimastel aastatel Ida-Virumaal renoveeritud või ehitatud koolihooned. Vene põhikooli rekonstrueerimine maksaks eeldatavalt 2,97 ning vana maja lammutus ja uue ehitus 6,09 miljonit eurot.

Mõlemal juhul tuleb arvestada sellega, et ehitustööde ajal on vaja õppetöö korraldada väljaspool põhikooli praeguseid ruume. Esialgne kokkulepe Ida-Viru kutsehariduskeskusega on Aunapi sõnul olemas. Eeldatav ehitustööde aeg on 12-18 kuud.

Võib tulla üllatusi

Jõhvi vallavanem Aivar Surva ütles, et analüüsis vaadeldakse äärmusi ja tegelikult kujuneks uue koolimaja ehituse hind rekonstrueerimisega võrreldes umbes 30 protsenti kallimaks. "Uue puhul saaksime sellise tulemuse, nagu me tahame. Ka nõutud energitõhusust on vana hoone rekonstrueerimisel raskem saavutada."

Jõhvi vallavolikogu esimees Niina Neglason ütles, et volikogu hääletuseni jõuab vene põhikooli küsimus alles siis, kui tõstatub vajadus katta projekti omaosalus valla eelarvest. "Aga hea tava on, et volikogu liikmed on varakult, juba projekti ettevalmistavas faasis, arutellu kaasatud − see on Jõhvi jaoks suur otsus. Enamik koalitsioonist pooldab uue koolimaja ehitamist."

Neglason lisas, et rekonstrueerimine tuleb küll odavam, aga vana maja puhul ei tea iial, mis üllatusi võib tulla ja kui palju on vaja teha lisatöid. Seda enam, et selle koolimajaga on olnud palju probleeme.

"Uue koolimaja hariduslinnakusse ehitamine pole enam päevakorral, kuna vald pole riigi käest maad kätte saanud. Ka kogukond eelistab, et kool jääks samale kohale. Kui on ilus maja, miks ta ei või olla kesklinnas?" märkis Neglason.

Et toetust saab taotleda vaid õppetegevuseks mõeldud pindadele, on tõenäoline, et praegune ujula ja spordisaali osa säilitatakse ning renoveeritakse. Vana õppekorpus lammutatakse ja asendatakse uuega.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Endel Paap leidis, et uus õppehoone peaks tingimata tulema vana asemele, mitte raudteele lähemale, sest siis jääks alles ka staadion. "Uus maja on kindlasti parem, sest sel juhul pole seda vaja pikka aega remontida. Ja kui arhitektid teevad ilusa maja, kaunistab see ka linnapilti."

Vana uueks ei tee 

Samuti koalitsiooni kuuluvad sotsiaaldemokraadid pole uuele majale veel "jah" ega "ei" öelnud. Fraktsiooni aseesimees Teet Enok ütles, et emotsioonide põhjal ei soovitud otsust teha, seetõttu oodati vallavalitsuselt majanduslikku analüüsi. "Õnneks on jõutud ühisele arusaamale, et kool võiks jääda kesklinna, kus ta on ajalooliselt olnud. See hajutab ka liikluskoormust."

Opositsiooni kuuluv fraktsioon Jõhvi − Meie Kodu annaks oma hääle uuele koolimajale. Fraktsiooni esimees Ljudmila Jantšenko märkis, et olemasolev 40 aastat vana koolimaja on juba amortiseerunud. "Ükskõik, kui palju seda ei renoveeriks, jääks ta ikka vanaks."

Teine opositsioonis olev fraktsioon − Jõhvi Heaks − pooldab seevastu põhjalikku remonti.

"Me ei ole kuulnud tõsiseltvõetavaid argumente, miks vana ära lõhkuda. Ilmselt ei tule rekonstrueerimine küll poole odavam, aga ka 30 protsenti on suur kokkuhoid. Iseasi, kui ekspertiis näitaks, et renoveerimine pole võimalik ja mõistlik," ütles fraktsiooni aseesimees Kairi Soomer.

Tänavu 1. septembril avas Jõhvis uksed uus riigile kuuluv gümnaasium, mille ehitamine läks maksma 6 miljonit eurot. Selle tulemusena muutusid mõlemad Jõhvi senised gümnaasiumid põhikooliks. Vald kavatseb taotleda raha ka eesti õppekeelega põhikooli renoveerimiseks, kuid kuna see on oluliselt paremas seisus kui vene põhikool, siis siin pole uue maja ehitamine jutuks tulnud.

Tagasi üles