Riik haris idavirulasi pagulaste küsimuses

Eva-Maria Asari käib läbi kõik maakonnad, et anda anda ülevaade sisserände teemadel Eestis ja Euroopa Liidus. Foto: Matti Kämärä

Ida-Viru maavalitsuses toimunud rahvusvahelise kaitse teemalisel teabepäeval arutleti muu hulgas selle üle, kas pagulastest saab lisasurve Eesti tööturule või saadakse juurde töökäsi, mis igati marjaks ära kuluvad.

See, kui kiiresti pagulased Eestisse saabudes tööle hakkavad, on võtmeküsimus nende ühiskonda lõimumisel, leidis Eesti kaubandus- ja tööstuskoja Jõhvi esinduse juhataja Margus Ilmjärv.

"Palju on räägitud sellest, et töökohti pole, aga paralleelselt eksisteerib tööjõupuudus. Suurem osa pagulastest, kes siia tulevad, pole eeldatavasti oskustöölised. Mulle on kõrva jäänud, et me räägime palju üldhariduse teemadel, sellest, kuidas lapsed kooli lähevad. Samal ajal peaks mõtlema ka sellele, kuidas täiskasvanud pagulastele kutseõpet korraldada," märkis Ilmjärv.

Töökohale õpipoisiks

Teabepäeva korraldaja, sisekaitseakadeemia täiendusõppe juhtivspetsialist Eva-Maria Asari rääkis, et ühe võimalusena nähakse rahvusvahelise kaitse saajate puhul õpipoisiõpet. Selline töökohapõhine kutseõppevorm on võimalik ka vähese keeleoskuse ning puuduliku hariduse ja töökogemuse korral.

Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk nentis, et väga paljud tööd on töökohal õpitavad. Seda kinnitab töötukassa kogemus tööpraktika teenusega, mida kasutatakse üha rohkem ja mille järel rakendub tööle üle 75 protsendi osalejatest. "Rakendame inimeste tööleaitamisel tugiisiku teenust, kui inimesel on erivajadus tervise tõttu, aga võib-olla tasub seda mõelda ka pagulaste puhul?" arutles ta.

Ida-Virumaa omavalitsusliidu juhatuse esimees Veikko Luhalaid meenutas Rootsi kogemust, mille järgi 62 protsenti riiki saabuvatest süürlastest on kõrgharidusega.

"See on haritud, kirjaoskaja rahvas. Süürias on palju naftatöötlemisettevõtteid, kus nad võivad olla töötanud. Vaivara vallas on arenemas õlitööstus − näen siin koostöökohta kaubandus-tööstuskoja, omavalitsuse ja ettevõtjate vahel, et me ei tekitaks juurde struktuurset tööpuudust, vaid et valikuprotsessis seda arvestataks. Eesti Energia õlitööstuses on töötajate keskmine vanus ligi 50 aastat, mis tähendab, et töökäsi on väga vaja ja koostöö oleks väga oluline."

Vähem paanikat

Luhalaid lisas, et kui riik näeb kohalikke omavalitsusi pagulaste küsimuses partnerina, tuleks ka sellekohaselt käituda. "Tagantjärele tarkusena ütleksin, et kui omavalitsusjuhid ei oleks olnud sellises olukorras nagu tavainimesed, kes kuulsid pagulaste vastuvõtmisest ajakirjandusest, oleksime olnud algusest peale protsessi osalised ja saanuks ka paanikat ära hoida."

Luhalaid arvas, et kui alguses poleks niivõrd keskendutud pagulaste hulgale, mis ei lasknud tekkida sisulisel diskussioonil, poleks ehk enamik Ida-Viru omavalitsusi pagulaste vastuvõtmisele "ei" öelnud. "Konfliktid kogukonna tasemel, mis võivad tekkida meie enda inimeste suhtumisest, on selle kommunikatsiooniveaga veelgi võimendatud."

Ida prefekt Vallo Koppel arvas, et Eestisse vastuvõetavad inimesed politseile palju tööd ja leiba ei anna.

"Välja arvatud loomulikult valikuprotsess, mis käib Itaalias ja Kreekas, kuhu on juba lähetatud meie sideohvitser ja lisandub peagi kaitsepolitsei ohvitser, et teha korralikult ära eeltöö. Usun, et need inimesed, kes kontrollitult siia saabuvad, on valmis meie reegleid järgima. Rohkem teevad meile muret ühiskonnas valitsevad hoiakud ja polariseerumine, kes on poolt, kes vastu, mis võib olla vägivalla allikaks."

Teabepäeval toimunud mõttevahetusele eelnesid mitmed ettekanded. Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi kõneles sellest, kuidas menetletakse pagulaste ümberasustamist ja -paigutamist. Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag tutvustas aga rahvusvahelise kaitse saajatele pakutavaid teenuseid.

Sisekaitseakadeemia korraldab samasuguse teabepäeva kõikides maakondades.