Kiviõli ja Viljandi koolijuhid vahetasid kohad

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülle Luisk tundis end Heidi Uustalu toolil mugavalt, sest Kiviõli avatud koolikultuur sobib talle.
Ülle Luisk tundis end Heidi Uustalu toolil mugavalt, sest Kiviõli avatud koolikultuur sobib talle. Foto: Matti Kämärä

"Kiviõli 1. keskkool ja Viljandi gümnaasium on eri tüüpi koolid Eesti eri otstes − see oli üks põhjus, mis muutis direktorivahetuse atraktiivseks," tunnistas Ülle Luisk, kes on esmaspäevast neljapäevani tööpostil Kiviõli koolis. 

Tavaolukorras juhib Ülle Luisk Viljandi gümnaasiumi, mis kuulub riigile ja kus õpivad ainult gümnasistid. Kiviõlis tuleb ajutiselt kohaneda täistsüklikooliga, mille gümnaasiumiastmes õpivad nii eesti kui vene õppekeelega noored. "Kakskeelset õpet on mul hästi huvitav jälgida," tõdes ta.

Teiseks jälgib Luisk teraselt siinset koolikultuuri.

"Kui osata seda tunnetada, saab suhteliselt ruttu aru, milline on koolikultuuri mõju kogu õhustikule. See, kuidas õpetajad suhtuvad oma töösse, omavahel suhtlevad ja samu sõnumeid jagavad, on mulle muljet avaldanud. See on kindlasti asi, mida siit koolist õppida."

Avatud uste poliitika

Luisk hindas kõrgelt Kiviõli kooli avatud uste poliitikat.

"See on täiesti normaalne praktika, et vaadatakse kolleegide tunde ja tehakse koostööd, aga see pole üldse igal pool Eestis nii. Pigem on hästi palju hoiakut, et see, mis klassiruumis toimub, pole kellegi asi. Aga uut õpikäsitlust toetab see, et klassiruum on avatud ja õpetajad teevad omavahel koostööd, õpetatakse ühiselt mingeid asju, lõimitakse aineid."

Ka Viljandi gümnaasiumi kollektiivis tehti hiljuti üleskutse käia oma kolleegide tundides. "See oli õpetajate endi mõte. Kolleegide tundide külastamine on väga õpetlik ka ühe kooli piires," arvas Luisk.

Ise läks ta sammu kaugemale ja otsustas õppimise eesmärgil vahetada ka töökeskkonda. "Asutuste juhtidele alati soovitatakse, et väga hea on õppida teiste kogemusest. Teoreetiliselt teavad seda ka koolijuhid, aga praktikas pole seda Eestis millegipärast tehtud. Võib-olla oli vaja mingisugust lüket. Heidi võttis sellest mõttest kohe kinni," rõõmustas Luisk, kes sattus tänu sellele täiesti uude keskkonda − varem oli ta Kiviõlist ainult mööda sõitnud.

Kogemus kahtlejatele

Luisk nentis, et kuigi direktorivahetus mõlkus kõigepealt mõttes riigigümnaasiumidega, on isegi hea kaasata teist tüüpi koole.

"Sel juhul saab anda kogemust, mida kujutab endast puhta gümnaasiumi juhtimine. Täiesti kutsuks üles, et koolijuhid nendest maakondadest või valdadest, kus pole veel ära otsustatud, kas teha puhas gümnaasium või mitte, võiksid tulla ja vaadelda. See võib anda täiesti uue arusaamise riigigümnaasiumist."

Koolijuhi hinnangul on Viljandis puhta gümnaasiumi loomine end õigustanud. "See võimaldab keskenduda väga spetsiifiliselt ühele kooliastmele ja arendada see õppekava mõttes täiuslikult välja. Plaanis on vaatama tulla ka Jõhvi gümnaasiumi ja oma õpetajad kaasa võtta. Keskkonnavahetus paneb mõtted liikuma."

Kiviõli 1. keskkooli direktor Heidi Uustalu, kes jagas eile mitu intervjuud Viljandis, tõdes, et uute asjade teadasaamiseks ja kogemiseks ei pea Kaplinna sõitma. "Viljandi gümnaasiumis avaneb teistmoodi pilt juba selles mõttes, et koridorides liiguvad suured inimesed. Keegi ei kihuta, aga samas ka keegi ei jookse vastu ega kallista."

Uustalule avaldasid riigigümnaasiumis muljet õpetaja töö kergendamiseks loodud tugisüsteemid. "Koolis on kaks õppenõustajat, haridustehnoloog, projektijuht, kelle poole õpetaja saab abi saamiseks pöörduda, ja see teeb tema elu toredaks. Õppenõustamine on peale õpetajate toeks ka õpilastele ja lastevanematele. See on asi, mis teeb kadedaks ja mille siit kindlasti endaga kaasa võtan."

Järgmisena soovivad Uustalu ja Luisk pakkuda tööposti vahetuse võimalust õpetajatele.

Viljandi külalisele torkas Kiviõlis silma sealne nooruslik kollektiiv. ""Noored kooli" programmiga koostöö tegemine on selgelt mõjutanud seda, et valdav osa õpetajatest on noored, ja see on väga äge," tõstis Luisk esile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles