Koondamised mõjutavad ka politsei tööpõldu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida politseiprefektuur peab loomulikuks, et korrakaitsjatel tuleb jälgida ka majanduses toimuvat, sest töökohtade kadumisega suureneb tavapäraselt varavastaste kuritegude arv.
Kui Ida-Viru põlevkiviettevõtted teatasid aasta algul suurtest koondamistest, siis reaalselt hakkavad inimesed töötuks jääma aasta keskel. Ida politseiprefekt Vallo Koppel ütles Põhjarannikule, et see on tavapärane, et kuritegevuse olukord on otseses seoses majanduse olukorraga. Seetõttu püüab ka politsei prognoosida, mis võib nende tööpõllul lähiajal toimuma hakata.
Olukord pole kõige hullem
"Praegune tööga hõivatute määr ei ole oma ajaloolises madalseisus. On olnud raskemaid aegu, kus töötute arv on olnud oluliselt suurem," sõnas Koppel, lisades, et etteruttavalt ei tasuks väga musti stsenaariume koostada.
"Teame, et Ida-Virumaal on käinud ettevõtjaid paljudele inimestele teistes maakondades tööd pakkumas. Lugesime uudiseid, kuidas siia tahetakse tuua uut tööstust, värvata selleks sadu inimesi. Me ei tea, kui kiired need protsessid on ja kui palju inimesi lõpuks tööd saab," sõnas prefekt.
Ent tema sõnul on majanduse seisu ja kuritegevuse vahel selge seos olemas: kui suureneb töötute inimeste arv, kasvab varavastane ja väheneb isikuvastane kuritegevus. "Seda nägime masuaastatel 2008-2010, kui inimestel sissetulekud kadusid, napsuvõtmiseks jäi raha vähem ning isikuvastast kuritegevust, kaklusi ja muud sellist, jäi vähemaks. Kasvas aga varguste arv."
Koppel nentis, et kõige lihtsam, mida inimesed oma vara kaitseks ise teha saavad, on olla hoolsam, praegu on tema sõnul paljud vargused just seotud omanike hoolimatusega.
"Alustada tuleb väga väikestest asjadest. Praegu näeme, et paljud inimesed jätavad autot parkides salongi laokile GPSid, telefonid, arvutid. Selge, et see on väga ahvatlev ja kiire saak: aken sisse, asjad ära."
Soovib aktiveerida naabrivalvet
Politsei püüab praegu piirkonnas taas aktiveerida viimastel aastatel soiku jäänud naabrivalve tegevust. "Et ühes majas elav kogukond võtaks kätte ja teeks naabrivalve sektori, lepiks kokku, kes on need inimesed, kes hoiavad ka naabri varal silma peal. See ei maksa jällegi mitte midagi. Aga palju sõltub suhetest: kas ma tean, kes mu naaber on, kas mind üldse huvitab, kui näen maja ees mingeid kahtlasi tegelasi luusimas, et anda sellest politseile teada," sõnas ta, lisades, et suur kuritegevus on nõrga kogukonna tunnus.
Samuti on prefekti sõnul tänapäeval hinna poolest kättesaadavamaks muutunud videovalvega seotud tehnika, mis aitab kurjategijate kohta infot salvestada.
Riski tõttu, et varavastane kuritegevus võib suureneda, on politsei tähelepanu all jätkuvalt ka varastatud asjade kokkuostjate tabamine. Sealhulgas on üheks teemaks pandimajad. "Politsei näeks hea meelega, et pandimajades ei kasutataks sularaha, võtmaks ära tehingute anonüümsuse võimalust. Oleme selle saavutanud näiteks vanametalli kokkuostupunktide puhul," rääkis ta.
Eelmisel aastal langes kuritegevus Ida-Virumaal 2014. aastaga võrreldes 9 protsenti. Prefekt Vallo Koppeli sõnul on siin oma osa selles, et inimesi (seega ka potentsiaalseid kuriteo sooritajaid) jääb vähemaks. Aga üks tegur, mis mõjutas statistikat samuti, oli see, et eelmisest aastast hakkas kehtima karistusseadustiku muudatus, mille järgi loetakse kuriteoks vargust, millega tekitatud kahju ületab 200 eurot (varem oli see summa 64 eurot). Väiksema kahjuga vargus on väärtegu.