Koondatutele otsitakse kiiret tagasiteed tööturule
11. aprill 2016, 09:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni ametnikud uurisid Ida-Virumaa tööturu olukorda, et euroraha, mida Eesti taotleb suurkoondamiste mõjude pehmendamiseks, läheks asja ette.
Valitsus kiitis 24. märtsil heaks globaliseerumisega kohanemise Euroopa fondist (EGF) toetuse taotlemise, et reageerida Ida-Virumaa ettevõtetes toimuvatele töötajate suurkoondamistele.
Kõiki probleeme ei lahenda
Et arutada toetuse taotlemise üksikasju − Eesti pole varem sellest fondist abi küsinud −, käisid Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi esindajad sel nädalal Eestis.
Neljapäevasel väljasõidul Ida-Virumaale kohtusid euroametnikud töötukassa ja kohalike ettevõtjate esindajatega, et arutada koondatute väljavaateid globaliseerumisfondi toel uut tööd leida."Me ei saa lahendada kõiki tööturuprobleeme, aga võime kaasa aidata sellele, et inimesed pääseksid võimalikult kiiresti tagasi tööturule," selgitas Peter A. Besselmann. "Saame toetada eri liiki koolitusi, mobiilsust. Passiivsed meetmed, nagu näiteks varasema pensionilemineku toetamine, pole abikõlblikud."Tema sõnul on fondi abi võimalik kasutada juhul, kui ühes ettevõttes on koondatud üle 500 töötaja või kui ühes piirkonnas või kõrvutiasuvates piirkondades kaotab mingis sektoris töö suur hulk inimesi. Taotluse heakskiitmisel kaasrahastab Euroopa Komisjon projekti kuni 60 protsendi ulatuses, 40 protsenti eelarvest peab tulema liikmesriigilt.
Lisateenused
Eesti taotlus, mis on praegu ettevalmistamisel, hõlmab fondi tingimuste kohaselt viimase üheksa kuu vältel toimunud suurkoondamisi Ida-Virumaal, mille puhul saab välja tuua globaliseerumise mõju, märkis sotsiaalministeeriumi tööturupoliitika juht Kristi Suur.Ta lisas, et toetuse taotlemine eeldab liikmesriigilt mahukat eeltööd. Praegu tegeldakse muu hulgas konkreetsete teenuste väljatöötamisega."Töötukassal on lai valik teenuseid, aga fondi toetusega tahame pakkuda lisateenuseid, mida otseselt Ida-Virumaale sihtida," selgitas Suur.Näiteks on arutusel pikemate täiendus- ja ümberõppe võimaluste pakkumine kui tavapärased aastased tööturukoolitused. Samuti on laual uute eesti keele õppimise võimaluste loomine.Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk kinnitas, et järjest vähemaks jääb töökohti, kus ei nõuta eesti keele oskust vähemalt algtasemel.Lisaks pikemaajalisele täiendus- või ümberõppele on kaalumisel koolituskulude osaline hüvitamine tööandjale, kes palkab koondatud inimesed. Praegu aitab töötukassa koolituskulusid tasuda juhul, kui tööle võetakse noor või vähenenud töövõimega inimene või pikaajaline töötu.Samuti arutatakse praegusest soodsamatel tingimustel mobiilsustoetuse maksmist, et hüvitada kulusid, mis tekivad kodust kaugemal tööl käimisega.
"Ükski teenus pole universaalne. Kedagi aitab see, kui ta õpib eesti keelt või uut ametit. Mõnele on abiks, kui toetatakse töölesõitu. Juba praegu on näha, et osa inimesi on valmis mujale tööle minema ja siinsete inimeste mobiilsus on hakanud suurenema," kommenteeris Teelahk.
Nii Viru Keemia Grupi personalijuht Tea Allimäe kui Narva logistika- ja tööstuspargi juht Vadim Orlov leidsid, et mobiilsustoetuse kõrval võiks kaaluda toetust, mis võimaldaks katta mujal õppima või tööle asumisel tekkivaid eluasemekulusid. Orlovi hinnangul oleks kasulik, kui Ida-Viru töötu saaks eesti keele koolitust keelekeskkonnas koos praktilise töökogemusega teises ettevõttes.
Et töö kaotanud idavirulased kiiresti rakendust leiaksid, on peale globaliseerumisfondi taotluse ettevalmistamisel ka valitsuse määrus, millega plaanitakse viia regioonis sisse töökoha loomise toetus.
Sotsiaalministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, töötukassa ning ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) koostöös sündinud ettepaneku kohaselt saaks ettevõte, mis võtab tööle vähemalt 20 tööta Ida-Viru inimest, riigilt eritoetust. Esiteks koolitaks töötukassa ettevõtte tellimuse alusel vajaliku kvalifikatsiooniga töötajad. Teiseks hüvitataks ettevõttele 50 protsenti töötaja brutopalgast ühe aasta jooksul.