Metsa tassitud prügi võib omavalitsustele kalliks maksma minna

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RMK kulutab prügikoristusele igal aastal kümneid ja kümneid tuhandeid eurosid.
RMK kulutab prügikoristusele igal aastal kümneid ja kümneid tuhandeid eurosid. Foto: Peeter Lilleväli

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) kavatseb hakata omavalitsustelt prügikoristamise kulusid sisse nõudma. 

Eelmisel nädalal saatis RMK Ida-Virumaa metsaülem Alar Süda Jõhvi vallavalitsusele kirja, teavitades, et keskkonnainspektsiooni andmetel on 23% valla jäätmevaldajatest korraldatud jäätmeveoga haaramata.

Jäätmeseadus võimaldab sellisel juhul maaomanikul valla territooriumilt koristatud prahi eest vallale arve esitada.

Eelmisel aastal koristas RMK Jõhvi valla territooriumil kõige rohkem prügi Kahula piirkonna (18,63 tonni), Ahtme linnaosa ümbruse (10,09 t), Kotinuka piirkonna (7,01 t) ja Viru vangla piirkonna riigimetsast (5,14 t).

Alar Süda ütles, et kuna Ahtme on Kohtla-Järve linnaosa, langeb vastutus selle piirkonna prügireostuse eest suuresti Kohtla-Järve linnale, ülejäänud piirkondade eest tuleb aga vastutada Jõhvi vallal.

"2016. aasta teisest poolaastast kavatseb RMK prügireostuse koristuskulud vallalt välja nõuda," hoiatas RMK vallavalitsust.

Kohalik omavalitsus vastutab

RMK juhatuse liige Tiit Timberg ütles juba aasta hakul, et RMK plaanib sel aastal tihedamalt suhelda kohalike omavalitsustega − eriti Harju- ja Ida-Virumaal, kust pärines üle poole mullu RMK koristatud 572 tonnist prahist −, et teha selgeks, kui paljud sealsed majapidamised on vabastatud liitumisest olmejäätmete veosüsteemiga või pole selle süsteemiga muul põhjusel liitunud.

Kui selliseid majapidamisi on üle 2%, näeb jäätmeseadus ette kohaliku omavalitsuse vastutuse tavajäätmete ning nendest põhjustatud saastekulu katmisel.

Jaanuaris palus RMK keskkonnainspektsioonil analüüsida nende kahe maakonna suuremate prügikogustega omavalitsuste jäätmekäitlust, selgitamaks, kas seal toimib korrraldatud jäätmevedu ning mitu protsenti jäätmevaldajatest pole sellega liitunud või on liitumisest vabastatud.

Ida-Virumaal analüüsiti Jõhvi, Toila ja Vaivara valda, kust mullu koristati vastavalt 82, 16 ja 16 tonni prügi.

Toila ja Vaivara vallas on inspektsioooni analüüsi kohaselt seaduse nõuded täidetud, Jõhvi vallas seevastu on korraldatud jäätmeveoga haaramata ligemale veerand jäätmevaldajatest.

Vallaga dialoogi pidama

Jõhvi vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Anastasia Petrova ütles, et see arv tundub talle uskumatu.

"Olen alles vähe aega selles ametis olnud, pean ennast asjaga kurssi viima. Esitasin juba Ekovirile päringu meie vallas sõlmitud lepingute kohta. Kui neilt andmed saan, tuleb seda nimekirja võrrelda valla jäätmevaldajate nimekirjaga − seal on seitse tuhat nime, nii et see kõik võtab aega. Kindlasti tahan tutvuda ka keskkonnainspektsiooni tehtud analüüsiga," rääkis ta.

Petrova tunnistas, et metsade prügistamine on suur probleem ja kindlasti on vald huvitatud selle lahendamiseks RMKga koostöö tegemisest.

Alar Süda ütles, et RMK eesmärk on panna omavalitsusi rohkem prügi teemale mõtlema ja otsima võimalusi selle probleemi lahendamiseks.

"Tartus näiteks võetakse elanikelt ehitusjäätmeid vastu hinnaga kaks eurot tonn ning kasutatakse neid mõnede kohtade täitmiseks," rääkis ta. "Väga oluline on, et kogu jäätmete äraandmist puudutav info oleks omavalitsuse kodulehel kiiresti leitav. Ja muidugi kontroll jäätmekäitlejate üle − et need, kes lubavad näiteks ehitusprahi odavalt ära viia, selle ikka õigesse kohta viiksid."

Süda sõnul tahab RMK omavalitsustega dialoogini jõuda. Mis ei välista neilt koristuskulude väljanõudmist.

Sada tonni prügi

Tiit Timberg ütles, et RMK otsib prügiprobleemile lahendust mitmel moel.

"Miks peab RMK prügikoristusele nii palju riigi ja rahva raha kulutama? Peame seda väga ebaõiglaseks, et kogu vastutus langeb RMK kui metsaomaniku turjale. Oleme paigutanud tõenäolisematesse prügistuskohtadesse valvekaameraid ja tänu nendele on esimesed prügistajad juba ka karistada saanud, aga on selge, et tulemuslikum on tegelda probleemi tekkepõhjustega. Ühe variandina tahamegi mõjutusvahendina kasutada jäätmeseaduses olevat võimalust panna ka omavalitsused vastutama."

RMK koristab riigimetsast prügi kaks korda aastas: kevadel pärast lumesulamist ja sügisel enne lumetulekut.

Eelmisel aastal Ida-Virumaa metskonnale selleks eraldatud 25 000 eurost jäi väheks ja raha küsiti juurde; kokku kulus prügikoristusele selles metskonnas mullu üle 40 000 euro.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles