Komisjoni otsus: kolm valda tuleb Jõhviga sundliita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haldusreformiga tegelev komisjon otsustas, et juhul kui Jõhvi ei jätka Toila, Kohtla ning Kohtla-Nõmme vallaga läbirääkimisi vabatahtlikuks ühinemiseks, teeb komisjon vabariigi valitsusele otsuse kolme väiksema valla sundliitmiseks Jõhviga.
Jõhvi vallavolikogu otsustas 20. oktoobril lõpetada läbirääkimised Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallaga ning jätkata vaid Toila vallaga. Toila volikogu lõpetas seepeale 26. oktoobri otsusega läbirääkimised Jõhvi vallaga, jätkates neid vaid Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallaga.
Ühendamine tõstab võimekust
Haldusreformi Põhja-Eesti piirkondlik komisjon ütleb oma eile avalikustatud seisukohavõtus, et Jõhvi, Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vald moodustavad territoriaalselt kompaktse ja ühtse toimepiirkonna. "Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla ühinemisel moodustub u 4800 elanikuga omavalitsus, mis ei täida haldusreformi seaduses sätestatud eesmärke ega miinimumsuuruse kriteeriumi. Koos Jõhvi vallaga üheks omavalitsuseks ühinemine loob lähtudes haldusreformi eesmärkidest paremad eeldused omavalitsuste võimekuse tõstmiseks elanikele avalike teenuste osutamisel piirkonnas, suuremas omavalitsuses suudetaks laiendada teenuste profiili, pakkuda suuremat kompetentsi kohaliku elu arendamisel, sünergiat ja mastaabi kasvu teenuste osutamisel. Ühtlasi täidetaks haldusreformi seaduses sätestatud elanike arvust lähtuv omavalitsusüksuse suuruse miinimumkriteerium ning ka soovitusliku suuruse kriteerium," seisab komisjoni soovituses, mis peaks edasi minema valitsuse lauale.
Üks Jõhvi läbirääkimiste laua tagant lahkumise eestvedajaid oli Teet Enok, kes kevadel toimunud võimupöörde käigus volikogu esimeheks saades kinnitas avalikult, et liitumisläbirääkimised kõigi seniste partneritega jätkuvad. Sügisel aga põhjendas ta kõneluste lõpetamist sellega, et Kohtla ja Kohtla-Nõmme kaasamine viib Jõhvi Kohtla-Järve mõjusfääri ning see tähendab lõpuks tema arvates maakonnakeskuse ühendamist Kohtla-Järvega.
"Jõhvi huvi pole minna kaasa Toila juhtimisel kujunenud olukorraga moodustada Kohtla-Järve ümber kobarvald. Jõhvi huvi oli ja on jätkata maaomavalitsuste keskusena," rääkis ta.
Kui Põhjarannik küsis Enokilt eile, missugused võimalused Jõhvil nüüd laual on, oli tema kommentaar napp. "Tegeleme selle olukorra lahendamisega. Kinnitan, et minuga isiklikult pole see komisjon ühendust võtnud ja suhtlemine pole Jõhvi suunas olnud avatud."
Kui Põhjarannik palus Enoki viimast etteheidet komisjonile kommenteerida selle esimehel Kaia Sarnetil, vastas ta: "Kahjuks ei oska ma aimata, mida volikogu esimees silmas peab. Infot ja selgitusi on jagatud kõigile, kes seda on soovinud, kaasa arvatud talle isiklikult. Seda kõike vägagi avatult."
Opositsioon: kaotame raha ja identiteeti
Endine volikogu esimees, praegu opositsioonis olev Niina Neglason ütles, et sundliitmine oleks riigi poolt praeguses olukorras mõistlik otsus. "Kuid on väga kahju, et Jõhvi volikogu otsuse tulemusel läbirääkimised katkestada jääb Jõhvi ilma 1,3 miljonist eurost, mis oleks kaasnenud vabatahtliku ühinemisega," sõnas ta. Neglasoni sõnul on koalitsioonisaadikute suust kõlanud küll väiteid, et see pole suur raha, kuid seda oleks saanud siiski kasutada Jõhvi hüvanguks, näiteks teede või fassaadide kordategemisel.
Neglasoni sõnul on samuti oht, et nüüd, võimaliku sundliitmise käigus, võib Jõhvi kaotada osa oma identiteedist. "Kui enne oli kokku lepitud, et alles jääb Jõhvi nimi ja sümboolika, siis nüüd ei pruugi väiksemad vallad sellega enam nõustuda, kui Jõhvi on sellisel kombel neile käru keeranud," lausus ta. Neglason lisas, et tõenäoliselt tuleb Jõhvil sundliitumise läbirääkimiste laua taga välja vahetada ka Teet Enok, kes on endiste kõneluspartnerite silmis usaldusväärsuse kaotanud.
Toila volikogu esimees Roland Peets on varem Põhjarannikule öelnud, et ta ei kujuta ette, kuidas võiksid senised partnerid edaspidi Enokit aktsepteerida. "Olgem ausad: sellise virvarri järel oleks praeguse Jõhvi volikogu esimehega ühise laua taga koostööd otsida ka suhteliselt raske. Kui inimene ei ole suutnud endale selgeks teha seadusest tulenevaid garantiisid ja kohustusi ning kui ta pole poolaasta jooksul läbi lugenud ühinemise juhtgrupi otsuseid ja tutvunud kuupäevadega, kes millal midagi otsustas, siis on see väga kurb," sõnas ta.
Kui Jõhvi kaotab oma septembrikuise otsuse tõttu võimaliku sundliitmisega 1,3 miljonit, siis Kaia Sarneti sõnul saavad ülejäänud kolm valda oma ühinemispreemia ikka. Kolme peale kokku teeb see veidi alla 900 000 euro. Vabatahtliku ühinemise lepingus oli kirjas, et ühinemistoetusi saavad kõik vallad pärast liitumist kasutada oma territooriumil asuvate objektide heaks.