Alajõe vald kaitseb Peipsi-äärset männimetsa

Alajõe elanikud kardavad, et neid võib ees oodata samasugune pilt nagu neli aastat tagasi Kauksis, kui sealsel puhkealal lageraiet tehti. Foto: arhiiv

Alajõe vallavalitsus palus keskkonnaametil mitte anda riigimetsa majandamise keskusele raieluba Kauksi - Vasknarva tee äärse männimetsa raiumiseks.

"Suhtleme keskkonnaameti metsaspetsialistidega päris tihedalt ja neilt ma kuulsingi, et RMK (riigimetsa majandamise keskus − toim.) on andnud ametisse metsateatise ja tahab seal raiuma hakata," rääkis Alajõe vallavanem Taavi Vogt.

Jutt on Kauksi - Vasknarva tee ja Peipsi järve vahele jäävast pisut üle kahe hektari suurusest alast, kus kasvavad peamiselt männid.

Vogti sõnul on see männimets miljööväärtusliku piirkonna oluline osa ning sellel kaalutlusel menetleb vallavalitsus oma haldusalasse jäävate raielubade taotlusi erilise tähelepanuga.

"Raiega, milleks puudub väga mõjuv põhjus, vallavalitsus nõustuda ei saa. Vallavalitsusele on aktsepteeritavateks põhjusteks tuuleheite, surnud puude koristus või muud kaalukad tingimused. Üksnes majandustegevuseks raiutav puistu väärtuslikus puhkerajoonis ei ole mõistlik ega otstarbekas," kirjutas Vogt keskkonnaameti metsaosakonnale, paludes võimaluse korral selles piirkonnas raieluba mitte väljastada.

Seaduse mõistes raieküps

Vallavanema sõnul on vallaelanikud kavandatavast raiest häiritud.

"Ega inimestel ole meelest läinud, mida mõni aasta tagasi Kauksis tehti," viitas ta nelja aasta tagustele lageraietele naabervallas Kauksi ja Kuru küla ning ranna vahelisel alal.

"Meil siin tehti Karjamaa ja Remniku küla vahel ka lageraiet, tänavune juunikuine torm murdis seal tuulekoridorid sisse ja see suvine tuulemurd vedeleb seal siiamaani maas, pole seda keegi ära koristanud − missugusest heast metsamajandamise tavast me üldse räägime," oli ta nördinud.

Vogti sõnul on arusaadav, et metsi on vaja majandada ja neid tuleb ka raiuda − kui need küpsed on. Kõnealune männik on tema hinnangul eluterve ning praegu poleks seda küll veel vaja maha võtta.

"Seadusandluse mõistes on see mets raieküps," ütles keskkonnaameti metsaosakonna metsanduse spetsialist Heini Landra. "Jutt ei ole lageraiest; meile esitatud metsateatises soovis RMK teha seal harvendusraie põhimõttel aegjärgset raiet ehk siis korraga võetakse maha ainult osa metsa, lastakse sel alal looduslikult uueneda ning mingi aja pärast võetakse maha järgmine osa."

Landra sõnul on RMK metsateatis keskkonnaametis alles menetluses, otsus tehakse tõenäoliselt 1. detsembriks.

"Minu isiklik seisukoht on, et seal võiks piirduda sanitaarraiega," märkis ta.

Mis puudutab seni koristamata suvist tuulemurdu, siis on RMK Landra sõnul esitanud teatise selle koristamise kohta. Teatis kehtib aasta aega ehk siis metsaomanikul on koristamiseks aega tuleva aasta juunini.

Mets nagu porgandipeenar

"Planeeritud raiest selles piirkonnas praegu veel kindlasti rääkida ei saa − asi on alles metsateatise esitamise faasis," toonitas RMK Kirde regiooni juht Avo Siilak. "Keskkonnaamet arvas, et praegu poleks seal üldse veel vaja raiet teha, aga minu meelest neil mingeid põhjendusi sellele arvamusele ei olnud − olen praegu metsas ega saa järele vaadata."

Siilaku sõnul on mets mõnes mõttes võrreldav porgandipeenraga: kui saak on valmis, tuleb see ära koristada, muidu läheb hukka.

"Metsaga on samamoodi: kui see on küps, tuleb maha võtta ja uus asemele istutada. Paraku tuleb seda teha ka inimasustuste lähikonnas, varem või hiljem. Kõnealune mets on juba natuke rohkem kui küps ja kui me tahame seda mitmes jaos raiuda, on aeg algust teha, et maha võetud osa enne järgmist raiet uueneda jõuaks. Me võime lasta sel metsal veel viiskümmend aastat püsti olla. Aga ükskord tuleb ta maha võtta niikuinii."

Siilak lubas, et kui RMK raiet juba konkreetsemalt kavandama hakkab, räägitakse sellest kindlasti ka kohaliku kogukonnaga.

"Esialgu ootame ära keskkonnaameti otsuse ja põhjendused ning kui need pole meile piisavad, arutame koos ametiga, kuidas edasi minna," ütles ta.