Narva-Jõesuu kaksikvõimust on saanud võimuvaakum

Ilja Smirnov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalle Kekki on veendunud, et tema valimine linnavolikogu esimeheks ja seejärel tema juhtimisel volikogus vastu võetud otsused on seaduslikud.
Kalle Kekki on veendunud, et tema valimine linnavolikogu esimeheks ja seejärel tema juhtimisel volikogus vastu võetud otsused on seaduslikud. Foto: ILJA SMIRNOV/ARHIIV

Pärast 8. veebruaril toimunud Narva-Jõesuu linnavolikogu mitteametlikku istungit ja seal volikogule n-ö alternatiivse esimehe valimist pole kumbki poliitiline vastasleer linna puudutavate küsimuste lahendamiseks rohkem kokku tulnud. See tähendab, et viimased toimivad õigusaktid võeti seal vastu eelmisel aastal.

Narva-Jõesuu linnavolikogu lõhenes lõplikult käesoleva aasta alguses. 25. jaanuaril ei lasknud seitse volikogu liiget 13st istungi päevakorda kinnitada ning kutsusid 8. veebruaril kokku oma istungi, kus muu seas valiti volikogu uueks esimeheks Kalle Kekki. Enne seda aga avaldati seitsmel häälel umbusaldust senisele esimehele Inge Muškinale.

Kumbki leer oponentide seaduslikkust ei tunnista, Ida-Viru maavalitsus aga algatas haldusjärelevalve Narva-Jõesuu linnavolikogu õigusaktide ja tegevuse õiguspärasuse üle.

Nagu Põhjarannik juba varem kirjutanud on, sai poliitilise konflikti aluseks see, et linna juhtkond ignoreeris 2016. aastal osa kohalike elanike soovi pidada ühinemisläbirääkimisi Narvaga ning algatas vaid Vaivara vallaga liitumise protsessi.

Ei taha nalja teha

Narva-Jõesuu volikogu arutas jooksvaid küsimusi edukalt viimati 21. detsembril. Tol päeval esimeheks valitud Inge Muškina ütles eile Põhjarannikule, et otsustas 21. veebruaril kavas olnud järjekordse istungi − pärast 25. jaanuari istungi nurjamist − ära jätta, seni kui maavalitsusest saabub kiri järelevalve tulemustega, st antakse hinnang tekkinud kaksikvõimule.

Muškinat on valmis toetama vaid kuus saadikut, seepärast poleks tema kokkukutsutav istung kvoorumi puudumise tõttu suure tõenäosusega ilmselt nagunii toimunud.

"Minul oli istung määratud 21., härra Kekkil aga 22. kuupäevale. Et ajakirjandust ja inimesi mitte naerutada, otsustasin ma istungi ära jätta, kui järelevalve algatati, ning temagi [Kalle Kekki] jättis oma istungi ära. Nüüd aga ootame kõigepealt vastuse ära," sõnas Muškina.

Tema kinnitusel toimub istung märtsis kindlasti, ehkki väga pakilisi küsimusi päevakorras praegu ei ole. Nii näiteks ei õnnestunud iseseisvuspäevaks Narva-Jõesuu uut aukodanikku valida ning nüüd loodetakse see küsimus lahendada augustis kavas olevaks linnapäevaks.

Nii-öelda alternatiivne linnavolikogu esimees Kalle Kekki kinnitas samuti, et möödunud nädalal kavas olnud istungit ta kokku ei kutsunud. "Paljud saadikud olid haiged."

Kekki ei osanud öelda, kui kaua tuleb maavalitsuse otsust veel oodata, ning seepärast ei ole tema sõnul mõtet sellest juhinduda.

"Lähipäevil vaatame," vastas Kekki küsimusele, millal siis lõpuks kokku tullakse.

Viitavad riigikohtu otsusele

Kalle Kekki on endiselt veendunud, et tema valimine linnavolikogu esimeheks ja seejärel tema juhtimisel linnavolikogus vastu võetud otsused on seaduslikud. Pärast maavalitsuses järelevalve algatamist saatis Kekki sinna oma kirjalikud selgitused, milles osutas muu hulgas riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. aprilli 2004. aasta otsusele, mis puudutab Loksa linnavolikogus kujunenud samalaadset olukorda.

"Selle otsuse kohaselt võib linnavolikogu ise kokku tulla, kui volikogu esimees ei arvesta saadikute arvamust päevakorra kohta," selgitas Kekki lühidalt.

Oma õigsuse kinnituseks saatis ta maavalitsusse muu hulgas ka Tallinnas 2015. aastal välja antud ja siseministeeriumis heakskiidetud kohaliku omavalitsuse volikogu liikme käsiraamatu, kus on kirjas, kellel ja mismoodi on õigus istung kokku kutsuda. Selles käsiraamatus on samuti viide riigikohtu otsusele, mis kinnitab õigust volikogu istung iseseisvalt kokku kutsuda, juhul kui volikogu esimees eirab vähemalt nelja saadiku ettepanekut istung kokku kutsuda.

Järelevalve pole põhjus tegevuseta istuda 

Ida-Viru maavanem Andres Noormägi, kes allkirjastas 13. veebruaril korralduse haldusjärelevalve algatamiseks Narva-Jõesuu linnavolikogu õigusaktide ja tegevuse õiguspärasuse üle, ütles eile Põhjarannikule, et ei tea, kui kaua järelevalve aega võtab.

Põhjalikumalt tegeleb selle asjaga maasekretär Eve East ning tema sõnul on selleks aega hiljemalt märtsi lõpuni. "Tegeleme sellega praegu."

"Suuliselt me juba selgitasime, et see (linnavolikogu tegevus Kalle Kekki juhtimisel − I.S.) on ebaseaduslik, kui täpne analüüs tuleb siiski teha ning see võtab veidi aega," selgitas East, kes tundus juba teadvat, kelle poolele ta asub.

Seepärast arvab maasekretär, et Narva-Jõesuu linnavolikogu liikmed ja Inge Muškina isiklikult ei tohiks maavalitsuse lõpliku otsuse ootuses käed rüpes istuda.

"Nad ju teavad, et nad on seaduslik omavalitsus, ning seepärast tuleb neil tegutseda."

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles