Jõhvi tõmbaks sotsiaalmaja koomale
22. märts 2017, 11:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Volikogu sotsiaalkomisjoni viimasel istungil läks põhiaur vaidlusele, mis saab sotsiaalmajast ja hooldekodust − mõlemad vajavad suuri investeeringuid. Õhus on mitu võimalust, näiteks panna hooldekeskus müüki ja keskenduda sotsiaalmaja kordategemisele.
Vallavolikogu esimees Teet Enok on sellel aastal kahel sotsiaalkomisjoni istungil tõstatanud teema, et tuleks teha strateegiline otsus nii Kaare t 7 asuva sotsiaalmaja kui ka Kaare t 3 paikneva hooldekeskuse kohta.
Põhjuseks on, et mõlemad mikrorajoonis asuvad sotsiaalse suunitlusega hooned vajavad suuri investeeringuid, kumbki vähemalt miljon eurot, ning mõlemas on hulk tühja pinda. Sotsiaalmajas pakub vald eluheidikutele sotsiaaleluaset, supikööki ja kodutute öömaja. Ka hooldekeskuse katuse all on vald arendanud mitut teenust: soklikorrusel tegutseb eakate päevakeskus ja ühele korrusele on rajatud toetatud elamine puuetega inimestele.
Kaks maja kokku?
"Võimalikud on eri lahendused, näiteks kaks maja kokku tõsta," pani Enok ette eelmisel esmaspäeval toimunud komisjoniistungil.
Seda mõtet pidasid sotsiaalkomisjoni liikmed absurdseks. "Tegu on eri teenuste ja kontingendiga," märkis volikogu liige, neuroloog Niina Neglason.
Teise võimalusena kaaluks Enok hooldekeskuse müüki, nagu kavatseb teha Kohtla-Järve. Sel juhul saaks vald keskenduda sotsiaalmajale.
"Renoveerime sotsiaalmaja oma vajaduste kohaselt ja tõstame oma teenused sinna üle. Siis jääks üks maja meie hallata. Ma ei taha, et Jõhvi on sotsiaalpealinn, see peaks olema rohkem noortele peredele suunatud. Me ei peaks kõiki sotsiaalteenuseid osutama. On palju kohti, kuhu miljon eurot panna, näiteks staadionisse või pargi kordategemisse," arvas volikogujuht.
Enok lisas pärast istungit, et valla majandusosakond tegeleb praegu kõigi valla hoonete auditiga, et kulusid koomale tõmmata. Kaugem eesmärk on viia hooned vastavusse riigi seatud energiatõhususe nõuetega.
"Samamoodi on uuesti kerkinud küsimus, mis saab Tammiku spordihoone ja saunaga. Võib-olla jätkub hooldekeskuses ja sotsiaalmajas kõik samamoodi, aga võib ka küsida, milleks teenust ise pakkuda, kui seda võib oma inimestele sisse osta. Eesmärk ei ole olla omanik ja amortiseerunud hooneid ise üleval pidada. See on minu kui ettevõtja loogika ja ma ei saa aru, miks mõned selle peale nii pingesse lähevad."
Hinnatõusu oht
Ida-Virumaa puuetega inimeste koja juht Kaia Kaldvee ütles, et inimesed, kes sotsiaaltööst midagi ei tea, ei tohiks hakata toimivat süsteemi lammutama.
"Kui anda sotsiaalmaja erakätesse, tekib kontrollimatu sissekirjutamine nagu omal ajal Kivi t 5 [kunagine ühiselamu võõrandati ja eraomanik kirjutas sinna sisse teistest omavalitsustest kümneid asotsiaale, kellel tekkis õigus Jõhvi sotsiaaltoetustele − toim.]. Eraomaniku huvi on ju teenida. Ja kui ostame 90 inimesele teenust sisse naabritelt, tekib jälle valimatu hinnatõus. Sel juhul kasutatakse ära olukorda, et omavalitsus ise seda teenust ei korralda."
Valla sotsiaalteenistuse juht Sirli Tammiste ütles, et varasemate analüüside järgi on sotsiaalmaja pidamine selle praeguses asukohas odavam kui selle kolimine või teenuse sisseostmine. Küll aga oli ta nõus, et sotsiaalmaja ülalpidamine võiks olla ökonoomsem kui praegu. Seda saaks saavutada, kui kaks korrust maha võtta.
Sobivamat kohta pole leitud
"Sotsiaalmaja klientuur on aastatega vähenenud ja maja on suureks jäänud, aga vald peab seda teenust oma elanikele pakkuma. Oleme selle varem läbi analüüsinud, et teenuse sisseostmine tuleb oluliselt kallim."
Tammiste sõnul on arutatud ka sotsiaalmaja väiksemale pinnale kolimist, aga otsingutega pole sobivamat kohta leitud. "Mina pooldan, et sotsiaalmaja jääks sinna, kus on, aga ta võiks olla väiksem ja kompaktsem. Maja on sisse töötatud ning seal on tehtud palju parandustöid."
Uue võimalusena kaalutakse hoone rekonstrueerimiseks küsida toetust KredExist. "Sotsiaalobjektile on võimalik saada kuni 50 protsenti toetust energiasäästu saavutamiseks," selgitas Tammiste.
Tema sõnul vajab investeeringuid ka hooldekeskus, kus on mitu korrust tühjad ja osa kohti täitmata. Eelmisel aastal taotles vald raha Euroopa regionaalarengu fondist, et renoveerida hoone kolm väljaehitamata korrust ning arendada toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenust. Esimeses voorus ei läinud õnneks, aga plaanis on taotlus uuesti esitada. "Hooldekeskuse puhul tuleks põhjalikult analüüsida: kas oodata, kuni saame projektiraha, või leida uus operaator."
Kui hooldekeskus läheks erakätesse, tuleks Tammiste hinnangul tagada valla arendatud teenuste jätkumine. "Näiteks eakate päevakeskus ei maksa renti, aga uus omanik paneks rendihinna peale. Lõpuks võib see minna vallale kallimaks maksma."
Lisaks on hasartmängumaksu nõukogu kohustanud kuni 2018. aasta sügiseni päevakeskust tegutsema seal, kus ta on (päevakeskus renoveeriti projektiraha eest − toim.).
"Kui volikogu esimees ütleb, et Jõhvi on sotsiaalpealinn, siis tegelikult on sotsiaalvaldkond arengukava prioriteetides viimasel kohal ja sinna on läinud üksikud investeeringud. See on ka üks põhjus, miks need majad on sellises seisus, nagu nad on. Muud asjad on olnud kogu aeg olulisemad," märkis Tammiste.
Sotsiaalkomisjoni esimees Velli Naber leidis, et mõlemad majad peavad jääma ja seda just haldusreformi silmas pidades − ühel hetkel pole sellest pääsu ka Jõhvil. "Kui omavalitsused ühinevad, siis vajadus nende teenuste järele kasvab," arvas ta, viidates, et naaberomavalitsustel peale Kohtla-Järve endal sotsiaalmaja ei ole.